Äge keskkõrvapõletik

Äge keskkõrvapõletik (ladina keeles Otitis media acuta) on äge põletikuline haigus, mis kahjustab keskkõrva – õhuga täidetud õõnsust kõrvatrumli taga. Haigus tekib tavaliselt bakteriaalse või viirusinfektsiooni tagajärjel. Infektsiooni ajal koguneb keskkõrvaõõnde põletikulist eritist (eksudaati), mis tekitab survet kõrvatrumlile ja põhjustab iseloomulikku tugevat valu. See on üks peamisi põhjusi, miks lapsed tuuakse arsti juurde. Haigus võib olla ühe- või mõlemapoolne.

Peamiseks põhjuseks on infektsioon, mis kandub nina-kurkupiirkonnast keskkõrva läbi Eustachi toru (toru, mis ühendab kõrva ja neelu). See toru on laste puhul lühem ja horisontaalsem, mis muudab infektsiooni kandumise lihtsamaks.

Peamised riskitegurid:

• Vanus: Imikud ja väikelapsed (6 kuud kuni 2 aastat) on enim ohustatud.
• Rühmaeluga seotud tegurid: Lapseaias või koolis käimine suurendab kokkupuudet nakkushaigustega.
• Hooajalisus: Haigused esinevad sagedamini sügis-talvisel perioodil koos külmetushaiguste ja gripi lainetega.
• Passiivne suitsetamine nõrgeneb immuunsüsteemi.
• Lapse toitumine: Imetamata lapsed on suurema riski all.
• Eelnevad kõrvapõletikud või aistingute (nt adenoidide) suurenemine.

Arst seab diagnoosi peamiselt anamneesi (haiguskäigu) ja otoskoobiaga tehtud füüsilise uuringu alusel. Otoskoop on spetsiaalne seade, millega arst vaatab läbi väikese toru kõrvakäiku ja hindab kõrvatrumli välimust ja liikuvust.

Otoskoopia leid ägeda keskkõrvapõletiku korral:

• Kõrvatrummel on punetav, paistes ja sageli välja pressitud (bulgiaarne).
• Normaalse läikiva ja läbipaistva välimuse asemel on see matt ja punane.
• Kõrvatrummel võib olla ka läbipaistmatu ja sellest võib välja paista põletikuline vedelik.

Täiendavaid uuringuid (nt kuulmise kontroll, veretööd) tehakse harva, peamiselt korduvate põletike või kahtluse korral raskemate tüsistuste osas.

Ravi sõltub haiguse raskusest ja patsiendi vanusest. Kergematel juhtudel võib arst soovitada sümptomaatilist ravi ja jälgimist 2-3 päeva jooksul, sest paljud viirusinfektsioonid paranavad ise.

Sümptomaatiline ravi hõlmab:

• Valu- ja palavikuvastaseid ravimeid: Paratsetamool või ibuprofeen annuste vastavalt kaalule. Need leevendavad valu ja palavikku.
• Kohalikud tilgad: Valu leevendamiseks võib arst soovitada valuvaigiste tilguid, kuid ainult siis, kui kõrvatrummel on terviklik (ei ole purunenud).

Antibiootikumiravi määratakse kindlastel juhtudel: imikutel alla 6 kuu, raskel kujul (kõrge palavik, tugev valu), kui sümptomid ei paran 2-3 päeva jooksul, või kui kõrva on hakanud voolama. Levinud esmavalik on amoksitsilliin. Oluline on võtta ettenähtud antibiootikumi kogu kursus, isegi kui ennetähtaegselt parem on. Operatiivset ravi (mürgistuse) kasutatakse väga harva, peamiselt korduvate põletike või vedeliku jäämise korral.

Pöörduge arsti poole kohe, kui:

• Kõrvavalu on väga tugev ja valuvaigistid ei aita.
• Palavik on kõrge (üle 39 °C) või kestab kauem kui 2 päeva.
• Väikelapsel esinevad sümptomid (nutmine, kõrva hõõrumine, palavik) ja vanus on alla 6 kuud.
• Kõrvast hakkab voolama verd või mäda.
• Pärast ravimi võtmise algust halveneb patsiendi seisund või tekkivad uued sümptomid (nt jäik kael, erakordne nõrkus, segasus).
• Valu ja palavik naasevad peale paranemist.
• Kuulmine halveneb oluliselt või kõrva täisolekutunne püsib rohkem kui nädal aega peale haiguse möödumist.

Imikutel alla 3 kuu iga palavik või kahtlus kõrvapõletikus nõuab kiiret arstlikku kontrolli.