Äge sinusitupe
Kirjeldus
Äge sinusitupe on tavaliselt viirusliku päritoluga limaskestade põletik, mis tekitab olulist ebamugavust. See on üks levinumaid põhjuseid, miks inimesed pöörduvad perearsti poole, kuid õigeaegne tuvastamine ja ravi võivad kiirendada paranemist ning vältida tüsistusi.
Äge sinusitupe (ladina keeles Sinusitis acuta) on ninakõrvalkoopade limaskesta äge põletik, mis kestab tavaliselt kuni 4 nädalat. Ninakõrvalkoopad on õhutäidised õõnsed loomused kolju luudes, mis ühenduvad ninakanalitega. Põletiku korral limaskestad paisuvad ja eritavad rohket sekretsiooni, mis põhjustab ummistust, valu ja survetunnet näopiirkonnas. Enamik juhtumeid on seotud viiruslike ülemiste hingamisteede infektsioonidega (näiteks külmetushaigus), kuid võib esineda ka bakteriaalseid või harvemini seeninfektsioone. Protsess võib haarata ühte või mitut kõrvalkoopa, näiteks otsmiku-, sagedamini maksillarisu- või kiilsu-kõrvalkoopasid.
- Paksu, kollaka või rohelise värvi ninavoog.
- Nina ummistus, mis raskendab hingamist nina kaudu.
- Valu, tundlikkus, survetunne või täisustunne näo piirkonnas (eriti põskluu, otsmiku või silmade ümber).
- Vähenenud lõhnataju.
- Peavalu, eriti eesmises osas või ümber silmade.
- Köha, mis võib halveneda öösel lamamise asendis.
- Kurguvalu või kurgu tikkumine (ninajuhade tagasivool).
- Kõrvalekalduv kehatemperatuur (kuumetus).
- Väsimus ja üldine halb enesetunne.
- Hambavalu (eriti ülemiste hammaste puhul, kuna maksillarisu-kõrvalkoopa põhi asub lähedal).
- Kõrge, püsiv palavik üle 39°C.
- Tugev, äkiline näovalu või silmapiirkonna turse.
- Nägemishäired, topeltnägemine või silmaliigutuste piiratus.
- Jäik kael või tundlikkus valgele.
- Segadus või muutunud teadvustase.
Enamik ägedast sinusituppest on põhjustatud viirustest, näiteks rino- või adenoviirustest, mis põhjustavad külmetust. Viiruslik infektsioon põhjustab limaskesta turse, mis blokeerib kõrvalkoopade drenaaži ja loob soodsa keskkonna teiseseks bakteriaalseks infektsiooniks (nt Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae). Teised põhjused ja riskitegurid hõlmavad: allergilist riniiti, mis põhjustab püsivat limaskesta põletikku; ninavaheseina kõverust (deviatsioon), mis piirab õhuvoolu; polüüpe ninas või kõrvalkoopades; immuunpuudulikkust; hamba-infektsioone (eriti ülemiste molaaride juured); tihti suitsetamist või passiivset suitsutamist, mis ärritab limaskesta; ning keskkonnategureid nagu kuiv õhk või kemikaalide sissehingamine.
Arst seab diagnoosi peamiselt anamneesi (haigusloo) ja füüsilise uuringu põhjal. Ta kuulab sümptomeid ja teeb ninasise uuringu (rinoskopia), et hinnata limaskesta seisundit ja ninaeraldiste iseloomu. Tavapäraseid laboratoorseid või pildidiagnostilisi uuringuid ei ole alati vaja lihtsatel juhtudel. Kui sümptomid on rasked, püsivad üle 10-14 päeva või korduvad, võib arst soovidata: veretööd (näiteks vereüldanalüüs, CRP) infektsiooni märkide hindamiseks; pildiuuringuid, nagu siinuste röntgen (vähem kasutatav), arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT), mis annavad detailse ülevaate kõrvalkoopade anatoomiast ja patoloogiast; või nina- ja kurgunäärme eritise mikroskoopiat ning kultuuri, et tuvastada täpne patogeen ja selle antibiootikumitundlikkus.
Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid, taastada kõrvalkoopade drenaaž ja likvideerida infektsioon. Enamik viiruslikke juhtumeid laheneb iseenesest ja ravi on toetav: puhkus ja piisav vedelik; ninapihustid dekongestandid (nt oksümetasoliin), mida ei soovitata kasutada üle 5-7 päeva, et vältida tagasilööki; soolalahused nina pesemiseks ja niisutamiseks; valu- ja põletikuvastased ravimid, nagu ibuprofeen või paratsetamol; ja aurutamine. Kui kahtlustatakse bakteriaalset infektsiooni (nt sümptomid halvenevad või kestavad üle 10 päeva, kõrge palavik, tugev valu), võib arst määrata antibiootikume (nt amoksitsilliini-klavulanaati). Allergia puhul võivad olla kasulikud antihistamiinikumid või kortikosteroidide ninaspreiid. Kroonilise või keeruka sinusituppe korral, mis ei reageeri ravile, võib kaaluda kirurgilist sekkumist (nt funktsionaalse endoskoopilise siinuste kirurgia - FESS) polüüpide eemaldamiseks või drenaaži parandamiseks.
Pöördu arsti poole, kui sümptomid kestavad üle 10 päeva, halvenevad pärast esialgset paranemist või on eriti rasked. Kiiret (sama päeva) arstlikku konsultatsiooni vajavad järgmised olukorrad: kõrge palavik (üle 39°C); tugev, äkiline näo- või silmapiirkonna valu või turse; silmaliigutuste valud või nägemisprobleemid (näiteks topeltnägemine); jäikus kaelas või valgustundlikkus koos peavaluga; segasus, desorienteeritus või muutunud teadvustase. Samuti tuleks konsulteerida, kui sinusitupe kordub mitu korda aastas või kui teil on alusolev tervisehäire (nt immuunpuudulikkus, kopsuhaigus), mis võib infektsiooni raskendada. Laste puhul on tähelepanu vaja, kui sümptomid ei parane paar päeva jooksul, on väga kõrge palavik või on muret tekitav uimasus.