Addisoni tõbi
Kirjeldus
Addisoni tõbi on krooniline endokriinhäire, mille puhul mao kileduse (adrenaalsete) näärmed ei tooda piisavalt steroidhormoone, eelkõige kortisooli ja sageli ka aldosterooni. See on haruldane, kuid tõsine seisund, mis nõuab eluaegset asendusravi. Õigeaegne diagnoos ja järjekindel ravi võimaldavad enamikul patsientidel elada täisväärtuslikku elu.
Addisoni tõbi, mida nimetatakse ka primaarseks adrenaalseks puudulikkuseks, on põhjustatud mao kileduse nahal asuvate väikeste elundite – adrenaal- või neerupealisenäärmete – kahjustusest. Need näärmed ei suuda toota piisavalt elutähtsaid hormoone: kortisooli ja aldosterooni. Kortisool on 'stressihormoon', mis reguleerib ainevahetust, aitab kehal toime tulla füüsilise ja vaimse stressiga ning mõjutab veresuhkru taset. Aldosteroon kontrollib organismis naatriumi ja kaaliumi tasakaalu ning seega ka vere rõhku ja vedeliku taset. Nende hormoonide puudumine võib põhjustada eluohtlikke kehafunktsioonide häireid.
- Ületav ja pidev väsimus ning lihasenõrkus
- Kaalulangus ilma selge põhjuseta ja isu vähenemine
- Ihu pigmentatsiooni suurenemine (tumedamaks muutumine), eriti nahavoldides, armides, küünistel ja limaskestadel
- Madal vererõhk (hüpotensioon), mis võib põhjustada pearinglust ja uimastust
- Soov soolase toidu järele
- Iiveldus, oksendamine, kõhukrambid või diarröa
- Lihas- ja liigesevalud
- Erutus, ärrituvus või tähelepanu häired
- Naistel võib esineda menstruatsioonitsükli häired või selle täielik peatamine
- Äge, tugev valu alumises kõhus, seljas või jalgades
- Pidev ja väga tugev oksendamine ning diarröa, mis viivad kiiresti dehidratsioonini
- Äkiline vererõhu langus, teadvusekaotus või šokk
- Segadus, psühhoos või rasked krambid
- Väga madal veresuhkru tase (hüpoglükeemia), mis põhjustab higistamist, värisemist ja ärevust
Addisoni tõbi tekib siis, kui adrenaalsed näärmed on kahjustunud ja ei suuda hormoone toota. Kõige levinum põhjus on autoimmuunne reaktsioon, kus organismi immuunsüsteem ründab ekslikult ja hävitab oma adrenaalnäärmete koorikut. Muud võimalikud põhjused hõlmavad: pikaajalist tuberkuloosi või muid nakkusi (nt HIV, seeninfektsioonid), pahaloomulisi kasvajaid, mis on metasteerinud adrenaalnäärmetesse, verevalumeid näärmetes, ning mõningaid pärilikke haigusi (nt autoimmuunne polüendokrinopaatia). Riskiteguriteks on teiste autoimmunhaiguste olemasolu (nt kilpnäärmehäired, diabeet tüüp 1), pikaajaline kortikosteroidravi järsku katkestamine või adrenaalnäärmete kirurgiline eemaldamine.
Addisoni tõbi diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga, kus arst pöörab tähelepanu pigmentatsioonile ja madalale vererõhule. Olulised on veretestid: kortisooli ja adrenokortikotroopse hormooni (ACTH) taseme määramine. Madal kortisool koos kõrge ACTH tasemega viitab primaarsele adrenaalpuudulikkusele. Kuldstandardiks diagnoosi kinnitamisel on ACTH stimulatsioonitest, kus patsiendile antakse sünteesitud ACTH-d ja mõõdetakse kortisooli taset enne ja pärast seda. Addisoni tõve korral adrenaalnäärmete reaktsioon on nõrk või puudub. Lisaks võidakse kasutada kõhuõõne kompuutertomograafiat (KT) või magnetresonantstomograafiat (MRT), et hinnata adrenaalnäärmete suurust ja välistada näiteks tuberkuloos või kasvajad.
Addisoni tõbi ravi seisneb puuduvate hormoonide eluaegses asendusterapias. Glükokortikoidide (kortisooli) asendamiseks kasutatakse tavaliselt hüdrokortisooni tablette, mida võetakse 2-3 korda päevas, jälgides stressi olukordades annuse suurendamise vajadust. Aldosterooni asendamiseks määratakse fludrokortisooni tableteid, mis reguleerivad soolade taset ja vererõhku. Ravi tuleb individuaalselt doseerida ja korrigeerida pideva arsti järelevalve all. Patsiendil on hädavajalik kanda meditsiinilist hoiatustähist (nt kett või käekell), mis teatab haigusest erakorralisel juhul. Elustiili muutustena on oluline piisav soola tarbimine, regulaarne söömine veresuhkru taseme hoidmiseks ning stressi tõhus haldamine. Igasuguse suurema haiguse, operatsiooni või trauma korral tuleb hormoonide annust oluliselt suurendada, et vältida Addisoni kriisi.
Konsulteerige arstiga, kui tunnete püsivat, seletamatut väsimust, kaotate kaalu, märkate oma ihu või limaskestade olulist tumenemist või teil on pidevalt madal vererõhk. Need on võtmesümptomid, mis vajavad selgitamist. KUI TEIL ESINEB ÜKSKÕIK MILLINE ADDISONI KRIISI SÜMPTOM (nagu äkiline, tugev kõhuvalu, korduv oksendamine, teadvusekaotus, äärmuslik nõrkus või segadus), ON TEGEMIST ELUOHUSTAVA HÄDAOLUKORRAGA. Sellisel juhul tuleb VÄLJAKUTSEGA kutsuda kiirabi või minna kohe lähiesse haigla erakorralisse osakonda. Rääkige kiirabitöötajatele kohe, et teil on Addisoni tõbi ja vajate kiiresti glükokortikoidravi.