Aju kasvaja (intrakraniaalne tumor)

Kirjeldus

Aju kasvaja ehk intrakraniaalne tumor on aju kudes või selle ümbruses tekkinud ebanormaalne koe kasv. See võib olla nii hea- kui ka pahaloomuline, kuid mõlemal juhul võib see tekitada olulist survet peaelu piirkonnas ning kahjustada aju funktsioone. õigeaegne tuvastamine ja ravim on väga olulised elukvaliteedi säilitamiseks.

Aju kasvaja on ebanormaalne rakkude kogum, mis areneb ajus või selle vahetus läheduses – näiteks ajukestades, ajunäärme käändes või peaajukõvakeses. Kasvajad liigitatakse peamiselt kahte tüüpi: primaarseteks (mis tekivad otse ajus) ja sekundaarseteks (metastaasid, mis on levinud teistest kehaosadest). Healoomulised (beniinsed) kasvajad kasvavad tavaliselt aeglaselt ja ei levi teistesse kudedesse, kuid võivad siiski olla ohtlikud, kui nad suruvad tähtsatele ajupiirkondadele. Pahaloomulised (malignsed) kasvajad kasvavad kiiremini, tungivad ümbritsevatesse kudedesse ja võivad eluohtlikud olla. Kasvaja asukoht ja tüüp määravad ära sümptomid ja ravi võimalused.

Üldised sümptomid (surve tõttu peaelus)
  • Püsiv või halvenev peavalu, mis on eriti tugev hommikul või lamel asendis
  • Iiveldus ja oksendamine, mis ei ole seotud seedehäiretega
  • Nägemishäired (näiteks udune nägemine, kahekordne nägemine, väli vaatevälja kaotus)
  • Krambid ( epileptilised haigushood), eriti neil, kellel polnud neid varem
  • Keskendumis-, mälu- või iseloomumuutused
Kohaspetsiifilised sümptomid (kahjustatud ajuosa järgi)
  • Jäsemete nõrkus või tuimus (tihti ühel kehapool)
  • Kõne- või keele mõistmise raskused (afaasia)
  • Tasakaalu- või koordinatsioonihäired
  • Haisu või kuulmise muutused
  • Hormonaalsed häired (näiteks ebatavaline kaalutõus või -langus, väsimus)

Enamiku aju kasvajate täpne põhjus on teadmata, kuid teatud riskitegureid on tuvastatud. Need hõlmavad: geneetilisi tingimusi (nt neurofibromatoos), ioniseeriva kiirguse kokkupuudet (nt varasem kiiritusravi pea piirkonnas), perekonnaloost (harva), nõrgenenud immuunsust ja vanust (risk suureneb vananedes). Enamik kasvajaid ei pärine otseselt eluviisist, kuid mõned uuringud viitavad võimalikule seosele kõrge dooniga elektromagnetkiirgusega (nt mobiiltelefonid), kuigi see pole lõplikult tõestatud. Sekundaarsed (metastaatilised) aju kasvajad on seotud pahaloomuliste kasvajatega teistes kehaosades, näiteks kopsudes või rinnas.

Kui aju kasvaja on kahtluse all, viiakse läbi põhjalik neuroloogiline uurimus, mis hõlmab reflekside, jõu, tasakaalu, nägemise ja kõne testimist. Peamised kujutistehnikad on magnetresonantstomograafia (MRI), mis annab detailse pildi ajukoest, ja arvutitomograafia (CT), mida kasutatakse sageli kiireks esialgseks hinnanguks. Mõnel juhul võidakse kasutada ka positronemisioonitomograafiat (PET) või angiograafiat veresoonte hindamiseks. Lõpliku diagnoosi ja kasvaja täpse tüübi kinnitamiseks võetakse sageli koeproov (biopsia) operatsiooni ajal või stereotaaktilise meetodiga.

Ravi sõltub kasvaja tüübist, suurusest, asukohast ja patsiendi üldisest tervisest. Peamised meetodid on: 1) Kirurgiline eemaldamine (resektsioon) – eesmärgiks on eemaldada kasvaja võimalikult täielikult ilma ümbritsevat tervet aju kuded kahjustamata. Sageli kasutatakse mikroskoopilist kirurgiat või neuronavigatsiooni. 2) Kiiritusravi (radioterapia) – kasutatakse kasvaja rakkude hävitamiseks, eriti kui operatsioon pole täielikult võimalik või on tegemist pahaloomulise kasvajaga. 3) Keemiaravi (kemoterapia) – kasutatakse teatud tüüpi kasvajate puhul, sageli koos kiiritusraviga. 4) Sihtravimid (targeted therapy) ja immuno-onkoloogia – uued ravivormid, mis ründavad spetsiifilisi mutatsioone kasvaja rakkudes või tugevdavad immuunsüsteemi. 5) Toetusravi – sealhulgas kortikosteroidid surve vähendamiseks ja antiepileptilised ravimid krampide kontrollimiseks.

Pöörduge kiiresti neuroloogi või perearsti poole, kui teil tekib mõni järgmistest sümptomitest, eriti kui need on uued või halvenevad: korduvad ja tugevad peavalud, mis ei leevene tavapäraste valuvaigistitega; ootamatud krambid või kaotusteadmise episoodid; järsk või halvenev nõrkus, tuimus või kõnehäire; olulised nägemis- või tasakaaluhäired; iseloomu või käitumise märgatavad muutused. Kui teil on diagnoositud vähk mujal kehas ja tekivad neuroloogilised sümptomid, on see ka kiire konsultatsiooni põhjus. Ärge oodake – varajane sekkumine võib oluliselt parandada ravi tulemusi.