Lisa kliinik

Biopsia histoloogia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Biopsia histoloogia on meditsiiniline analüüs, mille käigus uuritakse mikroskoobiga kudede ehitust ja rakke. See on oluline meetod haiguste, sealhulgas kasvajate, täpseks diagnoosimiseks ja ravijuhendite koostamiseks. Protsessi käigus võetud koe-proov kõrvutatakse tervete kudedega, et tuvastada põrgustruktuuri muutusi.

Funktsioon
  • Võimaldab haiguste (nt pahaloomuliste ja headeloomuliste kasvajate, põletikuliste muutuste) täpset diagnoosimist.
  • Annab teavet haiguse iseloomu, raskusastme ja arengu kohta.
  • On oluline raviplaani koostamisel ja prognoosi hindamisel.
Lähteained
  • Biopsiaproov, mis on võetud erinevatel viisidel (näiteks nõela-, lõike- või lõikustbiopsiana).
  • Proov fikseeritakse ja värvitakse spetsiaalsete ainetega, et rakustruktuurid oleksid mikroskoobiga hästi nähtavad.
  • Analüüsi teeb patoloog, kes on spetsialist kudede haiguslike muutuste tuvastamisel.
Protseduur
  • Esmalt võetakse biopsia – koe tükk – patsiendilt. Seda saab teha nõelaga, endoskoobi abil või kirurgilise lõike teel.
  • Saadud proov saadetakse patoloogialaborisse, kus see töödeldakse (fikseeritakse, pakitakse vahasse, lõigatakse õhukesteks lõikudeks ja värvitakse).
  • Valmistatud preparaati uurib patoloog spetsiaalse mikroskoobi all, analüüsides rakkude suurust, kuju, jaotust ja muid tunnuseid.
  • Patoloog koostab üksikasjaliku aruande leitud muutuste ja võimaliku diagnoosi kohta.
Ettevalmistus
  • Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid olenevalt biopsia tüübist võib olla vaja ajutiselt lõpetada verevedeldavate ravimite võtmist.
  • Kohaliku tuimestuse või narkoosi kasutamine sõltub protseduuri keerukusest.
  • Pärast protseduuri tuleb jälgida võetud koha seisundit võimalike tüsistuste (verejooks, infektsioon) vältimiseks.
Mis see tähendab?
  • Positiivne tulemus tähendab, et uuritud koes leiti patoloogilisi muutusi, mis kinnitavad või viitavad teatud haigusele.
  • See ei pruugi alati tähendada pahaloomulist kasvajat; tulemus võib näidata ka põletikku, infektsiooni või muid heatahtlikke muutusi.
Levinumad positiivsed leiud
  • Pahaloomulised kasvajad (kartsinoom, sarkoom, leukeemia) – rakud on ebanormaalse kujuga, jagunevad kiiresti ja võivad levida.
  • Heatahtlikud kasvajad või kasvud (näiteks fibroom, adenoom) – kasv ei ole invasiivne.
  • Kroonilised põletikulised muutused (näiteks gastriit, hepatiit).
  • Autoimmuunhaigused (näiteks tsöliaakia, lupus), kus immuunsüsteem ründab enda kudesid.
  • Infektsioonid (näiteks tuberkuloos, viiruste põhjustatud muutused).
Peamised põhjused
  • Kahtlus pahaloomulisse kasvajasse või vähki (näiteks kahtlaste sõlmede, polüüpide või masside olemasolu).
  • Krooniliste sümptomite (näiteks pikaajaline valu, kaalulangus, väsimus) põhjuse selgitamine.
  • Juba diagnoositud haiguse (nt maksa-, neeru- või nahahaiguse) iseloomu ja raskusastme hindamine.
  • Ravi tõhususe jälgimine (näiteks kasvajaravi käigus).
  • Uute või ebatavaliste muutuste tuvastamine pildiuuringutel (nt ultraheli, MRI, CT).
Millised eriarstid tellivad seda?
  • Onkoloog (vähieriarst): kahtluse korral kasvajale või ravi tulemuste hindamiseks.
  • Patoloog: tegelikult analüüsib proovi ja annab lõpliku hinnangu.
  • Gastroenteroloog, dermatoloog, günekoloog või teised spetsialistid, sõltuvalt sümptomite asukohast.

Seotud uuringud

Histoloogiline uuring
complementary
Operatsioonimaterjali histoloogia
complementary
Immunohistokeemia
confirmatory
Spetsiaalsed värvimismeetodid
complementary
Tsütopatoloogiline uuring
complementary

Seotud haigused

Mao vähk (Carcinoma ventriculi) 90% Paksu soole vähk 90% Kopsuvähk 90% Kilpnäärmevähk 90% Neeruvähk 90% Prostaativähk 90% Munasarjavähk 90% Rindavähk 90% Aju kasvaja (intrakraniaalne tumor) 90% Hodgkini lümfoom 90% non-Hodgkini lümfoom 90% Akutne lümfoblastne leukeemia (ALL) 90% Äge müeloidne leukeemia (AML) 90% Luukasvaja 90%

Otsi näitajat