Achilleuse tendiniit

Achilleuse tendiniit on Achilleuse kõõluse (kandakõõluse) põletikuline või degeneratiivne haigus. Achilleuse kõõlus ühendab säärelüli ja kannakontsi, võimaldades kõndimist, jooksmist ja hüppamist. Haiguse käigus kõõluse struktuur nõrgeneb, tekivad mikrorebendid ja põletikuline reaktsioon, mis põhjustab valu. Tendiniit võib olla nii äge (lühiajaline) kui ka krooniline (pikaajaline), viimane on tihti seotud kõõluse degeneratsiooniga (tendinoos).

Achilleuse tendiniidi peamiseks põhjuseks on kõõluse korduv ülekoormus ilma piisava taastumisajata. Riskitegurite hulka kuuluvad:

• Liigne või järsk koormuse suurendamine: Näiteks jooksu distantsi või intensiivsuse kiire suurendamine.
• Ebasobivad spordijalatsid või aluspõrand: Ebapiisav šoki neeldumine.
• Kehalise vormi puudulikkus: Nõrgad sääre- või puusaliigesed lihased, piiratud liigestavus.
• Vanus: Kõõlused kaotavad aastatega elastsust ja vastupidavust.
• Mõned haigused: Artriit, diabeet, infektsioonid või teatud antibiootikumid (fluorokinoloonid).
• Anatoomilised eripärad: Lamejalad või ebanormaalne kõnnak, mis koormab kõõlust ebaühtlaselt.

Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel uuringul ja vajadusel kinnitavatelt kujutlustelt.

1. Anamnees ja füüsiline uuring: Arst kuulab välja sümptomite arengut ja kontrollib kõõluse valulikkust, paksust, liigutavust ning jõudu.

2. Funktsionaalsed testid: Näiteks Thompsoni test (kannakõõluse refleksi kontrollimine) või paindumistestid.

3. Kujutlusdiagnostika:

• Ultraheliuuring (ultrahel): Hindab kõõluse struktuuri, turset ja mikrorebendeid.
• Magnetresonantstomograafia (MRI): Näitab üksikasjalikult kõõluse ja ümbritsevate kudede seisundit, eriti rasketel juhtudel või enne operatsiooni.
• Röntgen: Ei näita kõõluse pehmekoeksi, kuid võib välistada luumurde või kaltsifikatsioone.

Ravi eesmärk on leevendada valu, vähendada põletikku ja taastada kõõluse tugevus ning funktsioon. Enamik juhtumeist ravitatakse konservatiivselt.

• Puhkus ja koormuse vähendamine: Tegevuse muutmine (nt ujumisele üleminek), vältida valu tekitavaid liigutusi.
• Külmravi: Jäpakott 15-20 minutit mitu korda päevas, eriti pärast tegevust, et vähendada turset ja valu.
• Ravimid: Retseptita või retseptiravimid (NSAID-d) lühiajaliseks valu- ja põletikuleevenduseks.
• Füsioteraapia: Stretching- ja tugevusharjutused ekstsentrilised harjutused (kõõluse venitamine koormuse all) on kuldstandard. Võib kasutada ka teipimist, masaži või lööklaineteraapiat.
• Ortopeedilised abivahendid: Kandatõstikud või erijalatsid, et vähendada kõõluse pinget.
• Kortisooni süstid: Harva, kuna need võivad kõõlust nõrgestada.
• Kirurgiline ravi: Kaalutakse ainult siis, kui 6 kuud möödunud intensiivsest konservatiivsest ravist pole tulnud paranemist või kui on täielik kõõluse rebend. Operatsioonil eemaldatakse kahjustunud kude ja taastatakse kõõluse terviklikkus.

Kui kannate valu, mis ei parane mõne päeva puhkusega, on oluline konsulteerida perearstiga või ortopediga. Kohese arstiabi (E-Ravi) vajaduse punased lipud:

• Järsk, terav valu kannas või kõhna piirkonnas, eriti kui kuulete plaksatavat heli – see võib viidata kõõluse rebenemisele.
• Tugev tursed, punetus või soojusandmed kannaliigise piirkonnas.
• Võimatus raskust kanda või tallata haigele jalale.
• Kõrge palavik valu ja turse kõrval, mis võib viidata infektsioonile.

Ärge viivitage – õigeaegne diagnostika ja ravi võimaldavad vältida kroonilist probleemi ja rasket kirurgilist sekkumist.