Endoskoopia
Endoskoopia on minimaalselt invasiiyne meditsiiniline protseduur, mille käigus sisestatakse peen ja painduv toru (endoskoop) keha õõnsustesse, et visualiseerida siseelundeid reaalajas. See meetod võimaldab otse vaadelda seede- ja hingamisteede, aga ka teiste õõnsuste limaskesta seisundit, teha diagnoose ning isegi läbi viia teatud ravitoiminguid. Endoskoopia on oluline diagnostika- ja ravivahend gastroenteroloogias, pulmonoloogias ja paljudes teistes erialades.
- Võimaldab otse visuaalset vaatlust keha siseõõnsustes ilma lahtilõiketa.
- Kasutatakse haiguste diagnoosimiseks, näiteks põletike, haavandite, polüüpide või kasvajate tuvastamiseks.
- Võimaldab koeproovide võtmist (biopsiat) ja väikeste kirurgiliste protseduuride (nt polüübi eemaldamine) läbiviimist.
- Gastroskoopia (ülemine seedetrakt): suu kaudu soolde vaatlemiseks.
- Kolonooskoopia (alumine seedetrakt): pärakust kaudu jämesoole vaatlemiseks.
- Bronhoskoopia: hingamisteedede vaatlemiseks nina või suu kaudu.
- Laparoskoopia: kõhuõõne vaatlemiseks väikeste lõikude kaudu (kirurgiline endoskoopia).
- Enne seedetrakti endoskoopiat tuleb olla lihtsalt seeditavat toitu ja seejärel paastuda (tavaliselt 6-12 tundi).
- Kolonooskoopia puhul on vajalik eriti põhjalik soolestiku puhastus spetsiaalse preparaadi abil.
- Protseduuri alguses antakse patsiendile rahusti või tuimesti, et vähendada ebamugavustunnet.
- Arst sisestab endoskoobi suu, nina või päraku kaudu vastavasse kehaossa.
- Endoskoobi otsas on väike kaamera, mis edastab pildi monitorile reaalajas.
- Vajadusel võetakse biopsia spetsiaalse tööriistaga või tehakse väikeseid terapeutilisi sekkumisi.
- Protseduur kestab tavaliselt 15 kuni 60 minutit, sõltuvalt tüübist ja eesmärgist.
- Maka- või kaksteistsõrmiksoole haavand (leidub punetav ala või pragu limaskestal).
- Põletik (gastriit, koliit) – limaskesta punetus, turse või haavumine.
- Polüübid – ebanormaalsed kasvud limaskestal, mis võivad olla eelkahjulikud.
- Varssööta- või mao pahaloomulised kasvajad – ebanormaalsed, ebakorrapärased moodustised.
- Tsöliaakia – peene soole limaskonna kahjustus, mis ilmneb siledana pinnana.
- Krooniline bronhiit – limaskesta põletik, liigne lima eritumine.
- Kasvajad või kolded bronhides.
- Võõrkehad (nt sissehingatud toiduosakesed).
- Veresoonte laienemised (varikoodid) söögitorus või maos.
- Põletikuline haigus, nagu Crohn'i tõbi või ulceratiivne koliit.
- Kodarat (hiaatuse hernia) – mao ülemine osa liigub rindkereõõnde.
- Pikaajaline või korduv kõhuvalu.
- Raske seedimine, puhitus, põletus- või kurdumistunne rinnus (refluks).
- Selgelt põhjuseta kaalulangus.
- Vere väljutamine köhimisel või väljaheitega (mustad väljaheited või veri).
- Nekkuv või raskendatud neelamine.
- Pikaajaline köha või hingamisraskused (bronhoskoopia jaoks).
- Eelnevate leidude (nt polüüpide, põletike) kontroll ja jälgimine.
- Perekonna anamneesis soole- või maovähk – skriininguks.
- Ravitulemuste hindamine (nt haavandiravi efekt).
- Gastroenteroloog (seedetrakti eriarst)
- Pulmonoloog (kopsude ja hingamisteedede eriarst)
- Üldkirurg või onkoloog (kasvajate kahtlusel)
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
12Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!