Gaucheri tõbi

Kirjeldus

Gaucheri tõbi on haruldas, pärilik ainevahetushaigus, mida põhjustab glükotserebrosidaasi ensüümi defitsiit. See toob kaasa spetsiililiste rasvade kogunemise keha makrofaagidesse – Gaucheri rakkudesse – mis moonutavad elundeid ja põhjustavad iseloomulikke terviseprobleeme. Kuigi see on eluaegne haigus, on tänapäevased ravi meetodid võimaldanud paljudel patsientidel elada täisväärtuslikku elu.

Mis on Gaucheri tõbi?

Gaucheri tõbi on glükolipiidide ladestumise (talletumise) haigus. See on tingitud GBA1-geeni mutatsioonidest, mis vähendavad või elimineerivad glükotserebrosidaasi ensüümi aktiivsust. Normaalselt lõhub see ensüüm rakutöös tekkivat rasva – glükotserebrosiidi. Ensüümi puudumisel koguneb glükotserebrosiid makrofaagidesse, mis transformeeruvad iseloomulikeks 'vahurakkudeks' ehk Gaucheri rakkudeks. Need rakkud ladestuvad peamiselt põrna, maksa ja luuüdi ning häirivad nende normaalstruktuuri ja funktsiooni. Haigus on autosomaalselt retsessiivne, mis tähendab, et sümptomite avaldumiseks peab laps saama defektsed geenikoopiad mõlemalt vanemalt.

Sümptomid

Esmanähud

Põhjalik põrna suurenemine (splenomegaalia) ja/või maksa suurenemine (hepatomegaalia)
Krooniline väsimus ja nõrkus (anemia tõttu)
Kergesti tekkivad sinimüürid ja veritsused (trombotsütopeenia)
Luud- ja liigesevalu, eriti puusades ja põlvedes

Muud sümptomid ja tüsistused

Luutisikulised kahjustused (nekroos, infarktid, 'pudelikaela' deformatsioon reieluul)
Luuheidu surve (tsütopeenia), mis süvendab anemiaid ja veritsushoiakut
Kõhukinnisus, kõhulahtisus või kõhupainutus
Kopsude või neerude kahjustus (harvem)
Neuroloogilised sümptomid (tüüpilised harvematel, neurooloogiliste vormide puhul): krambid, silmade horisontaalliigutuste häire (suunatav paresees), vaimne arengu mahajäämus

Põhjused ja riskitegurid

Gaucheri tõve ainsaks põhjuseks on GBA1-geeni päritav mutatsioon. Peamised riskitegurid on seotud perekonnaloo ja etnilise päritoluga.

Pärilikkus: Autosomaalne retsessiivne pärimine. Vanemad on tavaliselt kandjad (üks mutatsioon), kellel ei ole haigussümptomeid. Iga nende laps on 25% tõenäosusega haige.
Geneetiline variant: Teada on üle 400 erineva mutatsiooni, millest osad on seotud kergemate, teised raskemate või neuroloogiliste vormidega (nt tüüp 2 ja 3).
Etniline päritolu: Haiguse sagedus on suurem Aškenazi juudi populatsioonis, kus umbes 1 15-st inimesest on kandja ning haigus esineb ligikaudu 1 450 sündinult. Samas võib haigus esineda kõikidel rahvustel.

Diagnostika

Gaucheri tõve kahtlus tekib kliiniliste sümptomite (põrna suurenemine, tsütopeenia, luuvalu) põhjal. Täpne diagnoos kinnitatakse spetsiifiliste testidega.

Ensüümiaktiivsuse test: Määramataks glükotserebrosidaasi aktiivsust vererakkudes (DBS – kuivatatud veretilk) või valgetes verelibledes. Madal aktiivsus kinnitab diagnoosi.
Geneetiline analüüs: DNA testimine GBA1-geeni mutatsioonide tuvastamiseks. See kinnitab diagnoosi, aitab määrata haiguse vormi ja on oluline perekonnanõustamisel.
Biokeemilised markerid: Vereseerumi taseme kontrollimine tüümühüsiini, angiotensiini konverteeriva ensüümi ja ferritiini suhtes, mis on sageli haigusega kaasas.
Pildidiagnostika: Ultraheli põrna ja maksa hindamiseks. Luude seisundi hindamiseks tehakse luustiheduse mõõtmist (DEXA-skaneerimine) ja magnetresonantstomograafiat (MRI), et avastada luuüdipõletik (bone marrow edema) või nekroos.
Luuüdibiopsia: Tehakse harva, kui muud meetodid ei ole selged. Näitab Gaucheri rakke.

Ravi

Gaucheri tõve põhiline eesmärk on sümptomite kontroll, tüsistuste ennetamine ja elukvaliteedi parandamine. On olemas spetsiifilised ja tõhusad ravivõimalused.

Ensaüüm-asendusravi (ERT): See on I tüübi ja mõne III tüübi Gaucheri tõve kuldstandardravi. Puuduvat ensüümi (imiglütšeraasi või velaglütšeraasi alfa) manustatakse regulaarselt infusioonina veeni. See lõhub kogunevat glükotserebrosiidi, vähendab põrna ja maksa mahtu, parandab veripilti ja leevendab luuvalu.
Substraadi vähendamise ravi (SRT): Suukaudsed ravimid (nagu eliglustat), mis vähendavad haigust põhjustava rasva (substraadi) sünteesi. Alternatiiv neile, kes ei talu ERT-d.
Sümptomaatiline ravi: Valuvaigistid luuvalu leevendamiseks. Vereülekanded anoomia korral. Ortopeediline ravi või lauskirurgia luukahjustuste korral. Põrna eemaldamine (splenektomia) tehakse väga harva ja ainult äärmuslikel juhtudel.
Kliiniline jälgimine: Patsiendid vajavad regulaarset jälgimist hematoloogi, geneetiku või metaboolsete haiguste spetsialisti juures. Kord aastas tehakse põhjalik hindamine (verianalüüs, elundite suuruse hindamine, luuseisundi uuring).

Millal pöörduda arsti poole?

Pöörduge oma perearsti või hematoloogi/lastehaiguste arsti poole järgmiste hoiatusmärkide korral:

Lapse puhul: Huvi puudumine mängimise vastu, pidev väsimus, kõhulaienemine (suur kõht), luude- või liigesevalu, viivitused kasvus või puberteedi saabumises, kergesti tekkivad sinimüürid või ninaverejooksud.
Täiskasvanul: Seletamatu, pidev väsimus ja nõrkus, luu- või liigesevalu (eriti puusades või reiedes), tundlikkus kõhu ülemises vasakus osas põrna suurenemise tõttu, sagedased veritsused (igemete verejooks hambapesu ajal, rohkem kuuveritsusi), luumurrud minimaalse trauma korral.
Perekonna planeerimisel: Kui teie lähedases perekonnas on Gaucheri tõbi või te olete Aškenazi juudi päritolu, on soovitatav konsulteerida geneetikanõustaja enne raseduse algust, et hinnata kandjariski.
Kiirabi: Ülikiire, tugev kõhuvalu või rinnakorvi valu (võib viidata põrna või maksa infarktile või luuinfrakticle) ning äge veritsushoog (nt seletamatu oksendamine verega, mustad väljaheited) nõuavad kiiret meditsiinilist abi.