Lihase nõrgenemine
Kirjeldus
Lihase nõrgenemine on tunne, kus lihased tunduvad tavapärasest nõrgemad, liigutuste tegemine võib olla raskendatud või tekib kiirem väsimus. See võib ilmneda üksikutes kehaosades või üldiselt.
Lihase nõrgenemine ehk lihastugevuse vähenemine viitab olukorrale, kus lihas ei suuda teha tavapärase tugevusega kokkutõmbeid. See on sümptom, mitte diagnoos ise. Füsioloogiliselt sõltub lihaste tugevus toimivatest närvidest, mis edastavad ajust signaale lihaskiuile, ja lihaste enda tervisest. Kui miski selles ahelas häirib – olgu see närvikahjustus, lihaskoe häire, ainevahetusprobleem või elektroliitide tasakaalutus – lihase kontraktsioon muutub nõrgemaks. See võib olla järkjärguline või äkiline, ajutine või püsiv, lokaliseeritud või üldine.
- Füüsiline passiivsus või lihaste mittekasutamine (atroofia)
- Ülepingutus, füüsiline väsimus või valulikk treening
- Stress, ärevus või psühholoogilised tegurid
- Ebatasakaalustatud toitumine, eriti valgu- või rauapuudus
- Dehüdratsioon (vedelikupuudus) või elektroliitide tasakaalutus (nt kaalium, magneesium)
- Vanusega seotud lihasmassi vähenemine (sarkopeenia)
- Mõned viirushaigused (nt gripp) või tavaline külmetus
- Neuroloogilised häired: seljaaju- või perifeersete närvide kahjustused (neuropaatiad), ALS (amüotroofne lateraalskleroos), Parkinsoni tõbi, ajuvähk või insult.
- Lihaste primaarsed haigused: müopaatia, düstroofia (nt Duchenne'i tüüpi lihasdüstroofia).
- Autoimmuunhaigused: müasteenia gravis (krooniline lihasenõrkus), multiple skleroos, Guillain-Barré sündroom.
- Endokriinsed ja metabolised häired: kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos), kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos), Cushingi sündroom, diabeet, kaaliumi või kaltsiumi tasakaalutus.
- Südame-veresoonkonna haigused: südamepuudulikkus või vereringe häired, mis põhjustavad lihaste hapnikupuudust.
- Kroonilised põletikulised seisundid: reumatoidartriit, luupus.
- Ravimite kõrvalmõjud: mõned kolesteroolialandajad (statiinid), mõned antibiootikumid, kemoteraapia, kortikosteroidid.
Kui nõrgenemine on kerge ja ilma hirmutavate lisasümptomiteta, võite proovida järgmist:
1. Puhka: Võta lihastele piisavalt puhkust, eriti kui põhjus on ülepingutus. Vältige pingutavat füüsilist tegevust.
2. Hüdrateeri: Joo piisavalt vett, et hoida ära dehüdratsiooni.
3. Toitumine: Söö tasakaalustatult, sisaldades piisavalt valku (liha, kala, kaunviljad), teravilju, puu- ja köögivilju. Kaalu võimalust võtta vitamiine (eriti D-vitamiini, B-rühma vitamiine) ja mineraale (magneesium, kaalium).
4. Kerge treening: Pikaajalise passiivsuse korral alusta väga õrnade lihastevenituste või kergete harjutustega, et takistada atroofiat. Konsulteeri enne füüsioterapeudiga.
5. Stressihaldus: Rakenda lõõgastustehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon või jalutuskäigud looduses.
6. Vältige põhjuseid: Kui olete täheldanud, et teatud ravimid põhjustavad nõrkust, rääkige sellest oma arstiga – ärge ise ravimeid muutke või lõpetage.
Oluline: Need meetodid ei asenda arsti konsultatsiooni, kui nõrgenemine on püsiv, halvenev või kaasneb mõni hoiatusmärk.
- Äkiline, raskekujuline lihasenõrkus, eriti kui see mõjutab hingamise lihaseid, põhjustades hingamisraskusi, lämbumistunnet või lühikest hingamist.
- Koos nõrkuse esinemine näo lõtvumise, kõne häirituse (hääle kurdumine, kõne ebaselgus), neelamisraskuste või nägemishäiretega (kaheks nägemine, langevad laugud).
- Lihasenõrkuse kaasnemine äkilise pea-, kaela- või seljavalu, iivelduse või oksendamisega.
- Sõrmede või jalgade kiire leviv tuimus või nõrkus (võib viidata Guillain-Barré sündroomile).
- Teadvuse muutus, segadus, minestus või krambid.
- Pidevalt halvenev või püsiv lihasenõrkus, mis ei parane puhkamisega mõne päeva jooksul.
- Nõrkus, mis hõlmab üha suuremat kehaosa või levib ühest kohast teise.
- Kaasnev kaotatud koordinatsioon, tasakaalukadu, kõnnihäired või lihastevärinad.
- Kaasnev selgemata põhjustega kaalulangus, palavik või öine higistamine.
- Nõrkus, mis segab igapäevaseid tegevusi nagu toolilt tõusmine, trepist ronimine, käte tõstmine või käekoti kandes.
- Kui lihasenõrkus ilmneb pärast uue ravimi võtmise alustamist.