Häirenenud orienteerumine
Kirjeldus
Häirenenud orienteerumine ehk disorientatsioon on seisund, kus on raskusi aja, koha või isikute suhtes orienteeruda. See võib avalduda segadusena, unisusena või võimetusena mõista, mis toimub ümberringi.
Orienteerumine on aju võime tajuda ja mõista oma asukohta aja, ruumi ja isikute suhtes. Kui see võime on häiritud, ei saa inimene selgelt aru, kus ta on, mis kell on või kes teised inimesed on. See on sümptom, mis näitab, et ajutöö või meeled ei tööta korralikult, ja võib olla põhjustatud erinevatest ajutempotentsi häiretest, ainevahetushaigustest või mõjuvaid ainete tarvitamisest.
- Ärevus või stress
- Väsimus või unepuudus
- Dehüdratatsioon (vedelikupuudus)
- Alatoitumine või madal veresuhkur
- Mõned ravimid (nt unerohud, valuvaigistid) kõrvaltoimena
- Alkoholi või uimastite tarvitamine
- Infektsioonid (nt kuseteede infektsioon, kopsupõletik, eriti vanematel inimestel)
- Neuroloogilised häired (nt dementia, Alzheimeri tõbi, ajukasvaja)
- Metaboolsed häired (nt maksa- või neerupuudulikkus)
- Peatraumad või ajukahjustus
- Insult (ajurabandus)
- Epileptilised hood
- Rasked elektrolüüdihäired
Kui orienteerumishäired on kerge ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võid proovida järgmist:
1. Puhka: Veeta aega vaikses ja tuttavas keskkonnas, võimalusel lebades.
2. Joo piisavalt vedelikku: Eelkõige vett, et vältida dehüdratatsiooni.
3. Söö regulaarselt: Väiksed, toiterikkad söögikorrad aitavad hoida stabiilset veresuhkrut.
4. Välti alkoholi ja uimasteid: Need võivad seisundit halvendada.
5. Lülita välja segavad tegurid: Vähenda valgust, müra ja ülekoormust.
6. Kasuta turvalisuse meetmeid: Ära jäta inimest üksi, eemalda ohtlikud esemed ja veendu, et keskkond on ohutu.
Kui sümptomid ei parane mõne tunni jooksul või halvenevad, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.
- Häirenenud orienteerumine tekib äkkselt või halveneb kiiresti.
- Kaasnevad teadvusekaotuse episoodid või äge segadus (delirium).
- Esineb kõrge palavik (üle 39°C).
- Tekivad insuldi märgid (nt näo lõtvumine, jäsemete nõrkus, kõnehäired).
- On kahtlus peatraumast (nt pärast kukkumist või lööki).
- Inimene ei tunne ära lähedasi pereliikmeid või ei saa aru, kus ta on.
- Kaasnevad krambid või tugev peavalu.
- Näed muutus inimese käitumises või iseloomus, mis on äge ja murettekitav.