Lihaskramp
Kirjeldus
Lihaskramp on äkiline, tahtmatu ja sageli valuline lihase pinguluse või tõmblus, mis võib kesta mõne sekundi kuni mitu minutit.
Lihaskramp on lihase äkiline ja tahtmatu kokkutõmme, mis põhjustab teravat valu ning muudab lihase kõvaks ja pinguliseks. See on keha looduslik reaktsioon, mis võib esile kutsuda närvide või lihaste ülepingutus, elektroliiditasakaalu häired või vereringe probleemid. Krambid tekivad enamasti jäsemetel (jalad, käed), kuid võivad mõjutada ka kõhtu või selga.
- Lihaste ülepingutus või väsimus (näiteks intensiivse treeningu järel)
- Dehidratatsioon (vedelikupuudus kehas)
- Elektroliitide (eriti magneesiumi, kaaliumi, naatriumi) tasakaalutus
- Pikaajaline istumine või seismine ebasoodsas asendis
- Vanus (vananedes muutuvad lihased vastuvõtlikumaks)
- Rasedus (hormonaalsed muutused ja suurenenud koormus)
- Vereringehäired (nt perifeerne arteriaalne haigus, sügav veenitromb)
- Neuroloogilised häired (näiteks neuropaatia, seljaaju kahjustused)
- Ainevahetushaigused (nt neerupuudulikkus, kilpnäärme talitlushäired)
- Põletikulised või autoimmuunsed lihashäired (näiteks müosiit)
- Ravimite kõrvaltoimed (näiteks mõned diureetikud või astmaravimid)
Kui teil tekib lihaskramp, järgige neid samme: aeglaselt venitage ja lõdvestage krambitunnet tekitanud lihast. Tegelege kerge massaažiga, et vereringet parandada. Kasutage sooja kompressi või võtke soe dušš, et lihaseid lõdvestada. Tarbige piisavalt vedelikku, eriti võimelise treeningu või kuumaga. Sööge toiduaineid, mis on rikastatud magneesiumi, kaaliumi ja kaltsiumiga (nt banaanid, spinat, pähklid, piimatooted). Vältige äkilisi liigutusi ja puhake piisavalt. Kui krambid on sagedased, kaaluge ravi elektroliitide toidulisanditega, kuid konsulteerige enne arstiga.
- Krambid on erakordselt tugevad, pikaajalised (üle 10 minuti) ja ei lõpe iseseisvalt
- Krambid esinevad koos palaviku, punetuse, turse või palavikuga kannatavas piirkonnas
- Kramp tekib pärast vigastust, näiteks peatraumat või katkist luud
- Kaasneb lihaste oluline nõrkus, halvatus või liikumisvõime kaotus
- On esinenud hingamisraskused, rinnakorv valu või südame löögisageduse järsk muutus
- Krambid esinevad korduvalt ja hõivavad suuri kehapiirkondi ilma ilmse põhjuseta
- Teil on teadaolev veritsushäire või sügav veenitrombi riskitegurid