Kognitiivsed häired
Kirjeldus
Kognitiivsed häired viitavad võimetusele või raskustele mõtlemise, mälu, tähelepanu, otsustusvõime või keelekasutuse funktsioonides. Need võivad hõlmata segadust, unustavust või raskusi uute asjade õppimisel.
Kognitiivsed funktsioonid on vaimsed protsessid, mis võimaldavad meil teavet vastu võtta, töödelda, salvestada ja kasutada. Need hõlmavad mälu, tähelepanu, keelt, visuaalset-ruumilist tajumist ja juhitavat käitumist. Kui need funktsioonid on häiritud, võib tekkida probleeme igapäevaste ülesannete täitmisel. Häired võivad olla ajutised (nagu väsimuse või stressi korral) või püsivad. Põhjuseks võib olla muutused ajus toimuvates keemilistes protsessides, neuronitevaheliste ühenduste kahjustumine või ajukude kahjustus.
- Väsimus ja unepuudus
- Stress ja ärevus
- Mõned ravimid (nt rahusteid, allergiaravimeid)
- Alkoholi või uimastite tarvitamine
- Dehüdratsioon (vedelikupuudus kehas)
- Normaalne vananemine (kerge mälukadu)
- Dementsus (nt Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus)
- Insult või transiitorne isheemiline atakk (TIA)
- Ajupe trauma (peatrauma)
- Ajupõletik või infektsioon (nt meningiit, entsefaliit)
- Metaboolsed häired (nt kilpnäärme talitlushäired, C-vitamiini puudus)
- Psühhiaatrilised häired (nt depressioon, skisofreenia)
- Autoimmuunhaigused (nt multiipel skleroos, süsteemne erütematoosne lupus)
- Aju kasvaja
Kui kognitiivsed probleemid on kerged ja ilmselt põhjustatud elustiilist (nt stress, väsimus), võid proovida järgmist:
1. Puhka ja maga hästi: Täisööuni kvaliteetne uni on aju jaoks elutähtis.
2. Joo piisavalt vett: Dehüdratsioon võib põhjustada segadust ja peavalu.
3. Võta toidulisandeid: Veendu, et sa saad piisavalt B-rühma vitamiine, eriti B12, ja D-vitamiini.
4. Harjuta aju: Lahenda pusleid, loe raamatuid, õpi uusi oskusi.
5. Korralda igapäevast tegevust: Kasuta märkmikku, kalendrit, meelespeetavaid seadmeid, et vähendada stressi.
6. Väldi alkoholi ja uimasteid: Need võivad oluliselt halvendada kognitiivseid võimeid.
7. Kontrolli ravimeid: Arutage oma arstiga võimaliku mõjuga seotud ravimite doose või asendamist.
Kui sümptomid ei parane mõne päevaga või muutuvad halvemaks, on oluline pöörduda arsti poole.
- Äkiline ja tugev segadus või orienteerumishäire (ei tea, kus on või mis kuupäev on)
- Teadvuse kaotamine või äkiline uimastumine
- Äkiline raskus kõne või kõne mõistmisega (keegi ei saa aru, mida te räägite, või te ei saa teistest aru)
- Ühe kehapoole nõrkus või tuimus (nägu, käsi, jalg)
- Äkiline, tugev peavalu, mida pole kunagi varem tundnud
- Äkilised nägemishäired
- Mälu või mõtlemise võime järkjärguline, kuid märgatav halvenemine
- Raskused tuttavates kohtades orienteerumisega
- Suured muutused iseloomus või käitumises (muutub eriti kahtlustavaks, ärrituvaks või apaatseks)
- Raskused lihtsate igapäevaste toimingute plaanimise või lõpuleviimisega (nt söögi valmistamine, arvetega maksmine)
- Pereliikmed või sõbrad märkavad suuri muutusi teie vaimsetes võimetes
- Kognitiivsed probleemid, mis segavad tööd või sotsiaalset elu