Glomerulonefriit
Kirjeldus
Glomerulonefriit on neeru glomerulite (neerupäsmakese) põletikuline kahjustus, mis võib oluliselt häirida neerude filtreerimisfunktsiooni. See on üks levinumaid põhjuseid kroonilise neeruhäire ja neerupuudulikkuse arenguks. õigeaegne diagnoos ja kohane ravi on olulised, et vältida pöördumatut neerukahjustust.
Glomerulonefriit on neerupäsmakeste (glomerulite) põletik. Glomerulid on mikroskoopilised soonikesed neerudes, mis filtreerivad verest jääkprodukte ja üleliigset vedelikku, moodustades uriini. Põletikuline reaktsioon kahjustab nende filtreerimisvõimet, lastes verelibledel (erütrotsüütidel) ja valkudel (proteiinidel) uriini pääseda. Pikaajaline põletik võib viia glomerulite moonumiseni ja neerukoede arremiseni (fibroos), mis põhjustab neerude talitluse järkjärgulist halvenemist. Haigus võib esineda erineval raskusastmel, alates ajutisest, vähesümptomilisest vormist kuni kiiresti kulgeva (räske) glomerulonefriidini.
- Vahuine uriin (valkude tõttu)
- Verega või pruunika uriin (erütrotsüütide tõttu)
- Näo, käte, jalgade või kõhu turse (edem)
- Kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon)
- Väsimus ja nõrkus
- Sagedased peavalud
- Vähenenud uriinikogus (olüguuria)
- Kõrgendatud kreatiinitase veres
- Vähenenud glomerulaarne filtreerimiskiirus (GFR)
- Raske neerupuudulikkus
- Kõrge vererõhk, mida on raske kontrollida
- Anemia (verevaegus)
- Luude tugevuse vähenemine ja elektroliiditasakaalu häired
Glomerulonefriiti võivad põhjustada paljud tegurid, mis käivitavad immuunsüsteemi liigse reageerimise ja põletikulise reaktsiooni neerudes.
Peamised põhjused:
- Immuunhaigused: Süsteemne erütematoosne luupus (lupusnefriit), Goodpasture'i sündroom, IgA-nefriit.
- Infektsioonid: Strepkokkidest põhjustatud kurkupõletik või nahainfektsioon (poststreptokokkjaline glomerulonefriit), bakteri- või viirusinfektsioonid (nt hepatiit B ja C, HIV).
- Primaarsed neeruhaigused: Mõned glomerulonefriidid tekivad otseselt neerudes ilma teise haigusega seotuta (nt membraaniline nefropaatia, minimaalne muutuste haigus).
- Süsteemhaigused: Vähi vererakud (nt leukeemia, lümfoom), diabeetiline nefropaatia (kuigi see ei ole tüüpiline põletik).
Riski suurendavad tegurid: perekonnaline eelsoodumus neeruhaigustele, mõned ravimid, pidev kokkupuude keemiliste ainete või raskmetallidega ning teised kroonilised haigused nagu diabeet või kõrge vererõhk.
Glomerulonefriidi kahtlus tekib sümptomite (nt vere- või valgurine uriin, turse) alusel. Diagnoosi kinnitamiseks tehakse mitmeid uuringuid:
1. Uriinianalüüs: See on esmauuring, mis näitab uriinis valkude, vere ja muude elementide olemasolu. Uriinis leiduvad valgukesed (tsilindrid) võivad olla glomerulonefriidi tüüpiline märk.
2. Verianalüüs: Kreatiini ja urea taseme kontroll neerufunktsiooni hindamiseks. Samuti vaadatakse immuunsüsteemi aktiivsuse näitajaid (nt antikehad, komplementi tasemed).
3. Neerude ultraheli: Et hinnata neerude suurust, kuju ja struktuuri ning välistada muid põhjusi.
4. Neerupunktsioon (biopsia): See on kuldstandard glomerulonefriidi diagnoosimiseks. Väike neerukoetükk võetakse mikroskoobiga uurimiseks, et täpselt määrata põletiku tüüp, ulatus ja kahjustuse aste. See on otsustav raviplaani koostamisel.
Ravi eesmärk on põletiku ja immuunreaktsiooni mahasurumine, sümptomite leevendamine ning neerufunktsiooni säilitamine. Ravikava sõltub haiguse põhjusest, tüübist ja raskusastmest.
Põhiravivõtted:
- Immuunsüsteemi mahasurumine: Kortikosteroidid (prednisolon) ja muud immuunsuppressorid (nt tsüklofosfamiid, mükofenolaat, rituksimaab) kasutatakse immuunsüsteemi aktiivsuse vähendamiseks.
- Vererõhu kontroll: Angiotensiini teisendava ensüümi inhibiitorid (ACE-i) või angiotensiini retseptori blokaatorid (ARB) ei alanda mitte ainult vererõhku, vaid ka vähendavad valgukadu uriiniga ja kaitsevad neerusid.
- Diureetikud (kusetegevust suurendavad ravimid): Aidavad kehas kogunenud üleliigset vedelikku eemaldada ja turse vähendada.
- Elustiilimuutused: Sooda piiramine toidus, piisav, kuid liigne mitte, vedeliku tarbimine, tervislik kaal ja loobumine suitsetamisest.
- Edasiste infektsioonide ennetamine: Vaktsineerimine soovitatud.
Rasketel juhtudel, kui areneb neerupuudulikkus, võib vajalikuks saada dialüüs (verepuhastus) või neerusiirdamine.
Oluline on konsulteerida arstiga kohe, kui märkate järgmisi muresid tekitavaid muutusi:
- Uriini värvuse püsiv muutus: Erinäoliseks muutuv, vahune või selgelt punakas/kolatee värvi uriin (võib viidata verele või suurele kogusele valke).
- Turse (edem): Eriti äkiline või märgatav turse näol (eriti silmade ümber hommikul), kätes või jalgades.
- Vähene uriinieritus: Märgatavalt väiksem uriinikogus kui tavaliselt.
- Kõrge vererõhk: Eriti kui see on uus või raskesti kontrollitav seisund.
- Põhjendamatu üldine halb enesetunne, väsimus, nõrkus või iiveldus.
Välkglomerulonefriidi korral (kiiresti kulgev vorm) võivad sümptomid areneda väga kiiresti ja nõuavad kiiret haiglaravi.