Ioniseeritud kaltsium

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

Ioniseeritud kaltsiumi normid

Üldine

1,12–1,32 mmol/l

Mehed

1,12–1,32 mmol/l

Naised

1,12–1,32 mmol/l

Näitaja kohta

Ioniseeritud kaltsium on aktiivne, mittekontseeritud osa kogu vere leiduva kaltsiumist, mis mängib olulist rolli organismi mitmetes füsioloogilistes protsessides. See test mõõdab täpselt verevabas kaltsiumi taset, mis on kliiniliselt olulisem kui kogu kaltsiumi tase, eriti patsientidel, kelle vere proteiini tasemed on muutunud.

Mis on ioniseeritud kaltsium?

Funktsioon

Reguleerib lihaste kokkutõmbeid ja närvisüsteemi talitlust.
Vajalik verehüübimiseks ja luukoe normaalseks arenguks ning säilimiseks.
Osaleb rakkudevahelises signaaliedastuses ja ensüümide aktiivsuse reguleerimises.

Päritolu

Peamine allikas on toidukaubad, eriti piimatooted, rohelised lehtköögiviljad ja kalad koos luudega.
Seedimisel imendub kaltsium peensoole kaudu.
Luud on kaltsiumi peamine ladustuskoht organismis, tasakaalu hoiab paratüreoidhormoon (PTH) ja D-vitamiin.

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Tavaliselt tuleb tulla analüüsile kõhutühjalt (8–12 tundi ilma söömata).
Oluline on teavitada arsti ravimite kasutamisest, kuna mõned ravimid (näiteks diureetikud, liitium) võivad tulemust mõjutada.
Proovi võtmiseks on soovitav vältida suurt füüsilist koormust vahetult enne proovi andmist.

Protseduur

Proov võetakse tavaliselt veenist (veresoonest) küünlavalgesse või liitiumheparini sisaldavasse torusse.
Oluline on proov kiiresti tsentrifuugida ja analüüsida, kuna kokkupuude õhuga võib tulemust moonutada.
Tulemus on tavaliselt saadaval 1–2 päeva jooksul.

Kõrge ioniseeritud kaltsiumi tase (hüperkaltsemia)

Peamised põhjused

Esmane hüperparatüreoidism (liigne paratüreoidhormooni eritumine).
Pahaloomulised kasvajad (eriti luu metastaasid või kasvajad, mis toodavad PTH-sarnast proteiini).
Vitamiin D-toksilisus (liigne D-vitamiini manustamine).
Reni insufitsients (krooniline neerupuudulikkus).

Muud tegurid

Mõned ravimid (näiteks tiasidiidiureetikud, liitium).
Liikumispuue või luumurdude põhjustatud pikaajaline liikumatus.
Dehüdratatsioon (vedelikupuudus).

Madal ioniseeritud kaltsiumi tase (hüpokaltsemia)

Peamised põhjused

Hüpoparatüreoidism (puudulik paratüreoidhormooni tootmine või toimimine).
Vitamiin D-puudus või häired selle metabolismis.
Krooniline neerupuudulikkus.
Kõrge fosfaatide tase veres.

Muud tegurid

Rasked pankreatiidid (kõhunäärme põletik).
Kritiline haigus (sepsis, põletik).
Massiivne veresiirde tsitraat kasutamine (näitejsüdamekirurgia ajal).
Alkaloos (hapete-alusetasakaalu häire, mis suurendab kaltsiumi seondumist valkudega).

Indikatsioonid: millal tehakse ioniseeritud kaltsiumi uuringut?

Kliinilised sümptomid

Kahtlus hüper- või hüpokaltsemia sümptomite korral (näiteks lihaste krambid, väsimus, südamerütmihäired, luuvalu).
Krooniliste haiguste (neerupuudulikkus, paratüreoidi häired) jälgimine.
Patsientidel, kelle kogu kaltsiumi tase on normist kõrval või kelle vere valgu/albumiini tase on muutunud.

Spetsialistid