IgM kuses
Kvantitatiivne · mg/L
Näitaja kohta
IgM kuses on analüüs, millega hinnatakse immuunglobuliini M (IgM) sisaldust uriinis. See ei ole tavapärane uuring, kuid seda võidakse kasutada infektsioonide või autoimmunhaiguste hindamisel, kus on kahtlus kudede kahjustusest, mis võib viia antikehade väljutamiseni uriini teedesse. Kõrge IgM tase kuses võib viidata teatud patoloogilistele seisunditele.
Funktsioon
- Immuunglobuliin M (IgM) on esmane antikeha, mis tekib organismi esmakokku puutudes patogeeniga (nt bakter või viirusega).
- Tavaliselt leidub IgM peamiselt veres, mitte kuses. Seetõttu on tema leidmine kuses ebatavaline ja võib näidata haiguslikku protsessi.
Käitumine organismis
- IgM on suur molekul. Tema ilmumine kuses viitab tavaliselt neerude glomerulaarse filtratsiooni bariääri kahjustusele (nt nefrotiline sündroom, glomerulonefriit) või liigsele tootmisele organismis (nt mõned infektsioonid, autoimmunhaigused).
- Uuring aitab kaudselt hinnata neerude funktsiooni ja immuunsüsteemi aktiivsust.
Ettevalmistus
- Tavaliselt pole vaja erilist ettevalmistust.
- Soovitatav on koguda hommikune esimene keskmine uriini voog puhta anumasse.
- Enne proovivõttu tuleb teha välimiste suguelundite puhastamine, et vältida proovi reostumist.
Analüüsimeetod
- Proovi analüüsitakse laboris immunokeemiliste meetoditega (nt immunoturbidimeetria, ELISA), mis määravad täpselt IgM kontsentratsiooni.
Neeruhaigused
- Glomerulonefriit (neerupäsmakite põletik).
- Nefrootiline sündroom (neerude filtratsioonibariääri tõsine kahjustus).
- Süstemaarne lupus erythematosus (SLE) neerukahjustusega (lupusnefriit).
Infektsioonid
- Rasked infektsioonid, mis põhjustavad suurt antikehade (sh IgM) tootmist.
- Kroonilised infektsioonid, mis võivad kaasneda neerukahjustusega.
Muud põhjused
- Mõned autoimmunhaigused.
- Monoklonaalsed gammopatiad (nt Waldenströmi makroglobulinemia).
- Väga harva võib olla seotud uriiniteede infektsiooniga, kuid see on ebatõenäoline, kuna IgM ei ole tüüpiline põletikumerker uriinis.
Peamised näidustused
- Kahtlus neerude glomerulaarse kahjustuse (nt glomerulonefriidi) olemasolus.
- Süstemaarse lupus erythematosuse (SLE) diagnoosimisel või jälgimisel, eriti kui on kahtlus neerude kaasamises (lupusnefriit).
- Põhjuse otsimine patoloogiliste leidude (nt valguria – valgu kuses, hematuria – vere kuses) korral.
- Mõne kroonilise infektsiooni või autoimmunhaiguse hindamine.
Kes tellib või tõlgendab uuringut?
- Uuringut võib tellida **nefroloog** (neeruasjatundja), **reumatoloog** (autoimmunhaiguste spetsialist) või **üldarst**.
- Tulemuste lõpliku tõlgendamise teeb arst, võttes arvesse patsiendi kliinilist pilti, anamneesi ja teisi analüüse.
Seotud uuringud
Otsi näitajat
8-hüdroksideoksüguanosiin (8-OHdG) kuses
Alaniini aminopeptidaas kuses
Amfetamiinide test kuses
Androgenide metaboliidid kuses
Arengunud glükatsiooni lõpptooted (AGE) kuses
Arseen kuses
Atsetüülkarnitiin kuses
Barbituraadid kuses
Bensodiazepiinid kuses
Bilirubiin kuses
Buprenorfiin kuses
DHEA metaboliitid kuses
Dikarboksüülhapped kuses
Dopamiin kuses
Elavhõbe kuses
Epiteeli kasvufaktori (EGF) tase kuses
Eritrotsüüdid kuses
Etilglükuroniid (EtG) kuses
Fentanüül kuses
Fenüülalaniin kuses