Cistatiin C-põhine glomerulaarne filtracionimäär (GFR)

Kvantitatiivne · mL/min/1.73 m²

Normaalsed väärtused

Cistatiin C-põhise GFR normväärtused

Üldine

Normaalne neerufunktsioon on GFR > 90 ml/min/1.73 m². Madalamad väärtused viitavad neerude talitluse langusele.

Mehed

Normaalvahemik täiskasvanud meestel on üldjuhul >90 ml/min/1.73 m², kuid võib varieeruda sõltuvalt vanusest ja kehaehitusest.

Naised

Normaalvahemik täiskasvanud naistel on üldjuhul >90 ml/min/1.73 m². Väärtused võivad olla veidi madalamad kui meestel sama vanuses.

Näitaja kohta

Cistatiin C-põhine glomerulaarne filtracionimäär (GFR) on täpne laboratoorset test, mis hindab neerude filtreerimisfunktsiooni. Erinevalt kreatiiniinist põhinevast GFR hinnangust, on see test vähem tundlik lihasmassi ja toitumise muutustele, muutes selle eriti usaldusväärseks neerude talitluse hindamisel.

Mis on cistatiin C-põhine GFR?

Funktsioon

Mõõdab neerude glomerulaarset filtracionimäära (GFR) ehk seda, kui palju verd neerud filtreerivad ajaühikus.
Annab täpsema hinnangu neerufunktsioonile võrreldes traditsioonilise kreatiiniini-põhise GFR-ga eriti vanematel patsientidel, lapsedel või ebanormaalse lihasmassiga inimestel.

Eelised

Cistatiin C taset veres mõjutavad vähem faktorid nagu soo, vanus, rass ja lihasmass.
Reageerib kiiremini neerufunktsiooni halvenemisele kui kreatiiniin.
Kasulik varajase neerukahjustuse tuvastamiseks.

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Eri ettevalmistust enamasti ei vaja.
Oluline on teavitada arsti kõikidest võetavatest ravimitest, sealhulgas mittesteroiidsetest põletikuvastastest ravimitest (NSAID).
Eelistatav on olla näljas 8-12 tundi enne verevõttu (võimaluse korral).

Protseduur

Analüüsiks võetakse vereproov veenist.
Laboris mõõdetakse vereseerumi cistatiin C kontsentratsiooni.
GFR arvutatakse välja spetsiaalse valemi abil, mis võtab arvesse cistatiin C taset, vanust, sugu ja mõnikord ka rassi.

Kõrge GFR (harva esinev nähtus)

Füsioloogilised põhjused

Rasedus (suurenenud verevool neertesse).
Väga kõrge valgisisaldusega toitumine.
Mõned füüsilise koormuse tüüpid.

Meditsiinilised seisundid

Varajane diabeet nefropaatia (hiperfiltreerimine).
Mõned autoimmunhaigused või hüpertüreoos esimeses faasis.

Madal GFR (neerufunktsiooni langus)

Ägedad neerukahjustused

Äge neerukahjustus (AKI) dehidratsiooni, infektsiooni või mõne ravimi tõttu.
Neeruverejooksude blokeerimine (obstruktsioon).

Kroonilised neeruhaigused (CKD)

Diabeetne nefropaatia.
Kõrge vererõhk (hüpertensioon).
Glomerulonefriit (neerupõletik).
Püelonefriit (neeruvaagnapõletik).
Polidüstne neeruhaigus.

Muud süsteemsed haigused

Südamepuudulikkus.
Maksa tsirroos.
Autoimmunhaigused nagu süsteemne erütematoosne luupus (SLE).
Pikaajaline mittesteroiidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID) tarvitamine.

Indikatsioonid: millal seda uuringut tehakse?

Neerufunktsiooni täpne hindamine

Kui kreatiiniini-põhine GFR on ebatäpne või kahtluse all (nt. ebanormaalse lihasmassiga, vanurid, väga noored).
Varajase neerukahjustuse tuvastamiseks, eriti diabeedi või kõrge vererõhu korral.
Kroonilise neeruhaiguse (CKD) staadiumi täpsemaks määramiseks ja jälgimiseks.

Spetsiifilised riskigrupid

Patsiendid, kes valmistuvad kemoteraapia või kontrastainet sisaldava uuringu jaoks.
Donorid neerusiirdamiseks.
Patsiendid, kellel on pikaajaline ravimiravi, mis võib neerusid kahjustada.

Konsultatsioon spetsialistidega

Uuringu vajaduse ja tulemuste tõlgendamise üle otsustab arst. Tavaliselt saab suunaksti nefroloogi (neeruhaiguste spetsialist) või sisehaiguste arsti poolt. Samuti võib suunata perearst.