Lisa kliinik

Eritrotsüütide tsülingerid

Kirjeldav

Näitaja kohta

Eritrotsüütide tsülingerid on mikroskoopilisel uuringul uriiniproovis leitavad moodustised, mis koosnevad kokkusulamud punalibledest (eritrotsüütidest). Need on oluline marker, mis viitab verejooksu või põletikule neeru tuubulites (nefroni osas). Nende avastamine nõuab tähelepanelikku diagnostikat.

Funktsioon ja tähendus
  • Moodustuvad neeru tuubulites punaliblede (eritrotsüütide) sadestumisel valgulisse alusesse.
  • On spetsiifiline märk glomeerulite (neerupäsmakeste) kahjustusest, mis lubab verd läbida uriini.
  • Nende olemasolu uriinis (eritrotsüütide tsüllindria) on üks glomerulonefriidi diagnostilisi kriteeriume.
Kujunemine ja tüübid
  • Kujunevad neeru distaalsetes tuubulites ja kogumisjuhades, kus uriin on kontsentreeritum.
  • Koosnevad peamiselt degeneratiivsetest, deformeerunud punalibledest, mis on kleepunud valgulisse matriksi (nt Tamm-Horsfalli valku).
  • Võivad olla koos hüaliinsete või granulatsete tsülingeritega, mis viitab laiemale neerukahjustusele.
Protseduur
  • Analüüsiks kogutakse värske uriiniprotsent (eelistatavalt hommiku uriin).
  • Proovi tsentrifuugitakse, sadest lahustatakse tilk lahustit (nt salpiirit) ja asetatakse objektiivile mikroskoobi alla.
  • Tsülingereid otsitakse suurendusel (tavaliselt 400x) kasutades heledat välja või faasikontrasti, et eristada punalibleid teistest moodustistest.
Valmistumine
  • Ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid soovitatav on vältida liigset füüsilist koormust või menstruatsiooniperioodi enne proovi kogumist.
  • Oluline on koguda puhta anuma keskmine uriinivoog, et vältida välisest kontaminatsioonist (nt suguelunditest) tingitud vigu.
Põhilised põhjused
  • Akutne glomerulonefriit (nt IgA-nefropaatia, poststreptokokaalne glomerulonefriit).
  • Süstemaatsed autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne lupus, Goodpasture'i sündroom).
  • Neeruveeni tromboos (neeru veenide tromboos).
  • Raskekujuline hüpertensioon või neeru isheemia.
  • Mõned vähid või põletikulised neeruhaigused (neeruvaagna põletik).
Kliiniline tähendus
  • Tugev viide glomeerulite (neerupäsmakeste) kahjustusele, mis eristab seda teistest alumiste kuseteede verejooksudest.
  • Võib olla seotud kiiresti areneva glomerulonefriidiga (RPGN), mis nõuab kiiret sekkumist.
  • Tulemust tõlgendatakse koos teiste uuringutega (nt vere kreatiniin, valk uriinis, neerubiopsia).
Kliinilised sümptomid
  • Makroskoopiline hematuria (verine uriin) või püsiv mikrohematuria.
  • Kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon) koos neerukahjustuse märkidega.
  • Ägeda neerupuudulikkuse sümptomid (vähenenud uriinieritus, turse, jõudlusetus).
  • Kahtlus süsteemsetest autoimmuunhaigustest või neeru soonkonna haigustest.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Nefroloog (neeruspetsialist) – glomeerulite haiguste hindamiseks.
  • Uroloog – hematuria eristamiseks ja põhjuste leidmiseks.
  • Perearst või sisearst – esmase hematuria diagnostika raames.

Seotud uuringud

Uriinisettide mikroskoopia
complementary
Eritrotsüüdid kuses
complementary
Uriinvalkude mikroskoopia
complementary
Uriini epiteelirakud
complementary
Kuse tsüülindrid
complementary
Hüaaltsilindrid
complementary
Granulaarsed silindrid
complementary
Uriinipulgatise test
complementary
Kuse pH
complementary
Kuse erikaal
complementary

Seotud haigused

Nefrootiline sündroom 90% Äge glomerulonefriit 90% Glomerulonefriit 85% Krooniline glomerulonefriit 85% Goodpasture'i sündroom 85% Membraan glomerulonefriit 80% Membranoproliferatiivne glomerulonefriit 80% Lupusnefriit 80% IgA nefropaatia (Bergeri tõbi) 75% Fokaalne segmentaalne glomeruloskleroos (FSGS) 75% Tubulointerstitsiaalne nefriit 75% Minimaalse muutusega nefropaatia 70%

Otsi näitajat