Glomerulonefriidi klassifikatsioon

Glomerulonefriidi klassifikatsioon on süstemaatiline meetod erinevate glomerulonefriitide tüüpide määratlemiseks ja kategoriseerimiseks. See põhineb kliinilistel, laboratoorsetel, seroloogilistel ja histoloogilistel kriteeriumidel ning on oluline täpse diagnoosi, raviplaani ja prognoosi hindamise jaoks.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Radiolog 3 kliinikut
Funktsioon
  • Glomerulonefriidi tüüpide täpne määratlemine biopsia, laboratoorsete testide ja kliiniliste sümptomite põhjal.
  • Standardiseeritud diagnostiliste kriteeriumide loomine, mis võimaldab eristada erinevaid põhjustega neerukahjustusi.
Klassifikatsiooni alused
  • Põhineb histoloogilisel pildil (nt proliferatiivne vs mitteproliferatiivne).
  • Arvestab põhjuseid (nt primaarne vs sekundaarne, immuunse kompleksi vs ANCA-seotud).
  • Kasutab kliinilisi mustreid (nt nefriitiline vs nefrootiline sündroom).
Protseduur
  • Anamneesi ja füüsilise uuringu läbiviimine.
  • Laboratoorsed testid: vere- ja uriinianalüüs, neerufunktsiooni testid, immuunseroloogia (nt ANCA, ANA).
  • Neerubiopsia – kuldne standard histoloogilise diagnoosi ja täpsema klassifikatsiooni jaoks.
  • Biopsiaproovi analüüs valgusmikroskoobia, immunofluorestsentsi ja elektromikroskoobia abil.
Primaarsed glomerulonefriidid
  • IgA-nefropaatia (Bergeri tõbi): kõige levinum, seotud IgA-immuunkompleksidega.
  • Membranoosne nefropaatia: sageli autoimmuunne, seotud nefrootilise sündroomiga.
  • Fokaalne segmentaalne glomeruloskleroos (FSGS).
  • Membranoproliferatiivne glomerulonefriit (MPGN).
  • Kiiresti progressiivne glomerulonefriit (RPGN), eriti ANGA-seotud vaskuliitidega.
Sekundaarsed glomerulonefriidid
  • Süsteemsetest haigustest põhjustatud (nt süsteemne erütematoosne lupus, diabeetiline nefropaatia).
  • Infektsioonidest põhjustatud (nt poststreptokokkaalne glomerulonefriit).
  • Vaskuliitidest põhjustatud (nt granulomatoosne polüangiit).
Kliinilised olukorrad
  • Püsiv hematuria või proteinuria uriinianalüüsil.
  • Äge või krooniline neerufunktsiooni halvenemine (kreatiini tõus).
  • Nefriitilise või nefrootilise sündroomi sümptomid (ödemeid, hüpertensiooni).
  • Kahtlus süsteemsetest haigustest, mis võivad neere kahjustada (nt lupus).
Spetsialistid
  • Nefrolog – hindab kliinilist pilti ja korraldab vajalikud uuringud.
  • Patoloog – analüüsib biopsiaproove ja annab lõpliku histoloogilise diagnoosi.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Neeruvalu Neeravalud Neeruvalu Neeruvalud seljas Neeruvalu

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!