GFR kreatiniini järgi

Kvantitatiivne · mL/min/1.73 m²

Normaalsed väärtused

GFR kreatiniini järgi normid
Üldine
Normaalne GFK täiskasvanul on üldjuhul >90 ml/min/1.73 m². Väärtused alla 60 ml/min/1.73 m² viitavad võimalikule neerufunktsiooni langusele.
Mehed
Tervetel meestel on normaalne GFR enamasti vahemikus 95–125 ml/min/1.73 m².
Naised
Tervetel naistel on normaalne GFR enamasti veidi madalam, vahemikus 85–115 ml/min/1.73 m², mis on seotud väiksema lihasmassiga.

Näitaja kohta

GFR kreatiniini järgi on arvutuslik laboriuuring, mille abil hinnatakse glomerulaarse filtratsiooni kiirust (GFK) ehk neerude peamist filtreerimisfunktsiooni. See põhineb verese kreatiniini kontsentratsioonil ning patsiendi vanuse, soo ja rassi andmetel, pakkudes olulist teavet neerude tervise kohta.

Funktsioon
  • Hindab neerude filtreerimisvõimet (glomerulaarset filtratsiooni kiirust).
  • Võimaldab tuvastada neerufunktsiooni häireid varajases staadiumis.
  • Kasutatakse kroonilise neerupõletiku (CKD) staadiumi määramiseks.
Meetod
  • GFR ei mõõdeta otse, vaid arvutatakse spetsiaalsete valemite (nt CKD-EPI, MDRD) abil.
  • Arvutuse põhialuseks on vere kreatiniini tase, mis on lihaskoe ainevahetuse toode.
  • Valemid arvestavad patsiendi vanust, sugu ja rassi täpsema tulemuse saamiseks.
Ettevalmistus
  • Enne vereproovi võtmist tuleks vältida raske füüsilist koormust, sest see võib kreatiniini taset ajutiselt tõsta.
  • Soovitatav on teha uuring hommikul kõhutühjalt või vähemalt 4 tundi pärast sööki.
Protseduur
  • Protsess algab tavalise veresooleproovi võtmisega.
  • Laboris määratakse vere kreatiniini kontsentratsioon.
  • Saadud kreatiniini väärtus sisestatakse valemisse koos patsiendi isikuandmetega (vanus, sugu) ning arvutatakse GFR.
Füsioloogilised põhjused
  • Rasedus (esimeses ja teises trimestris võib GFK füsioloogiliselt tõusta).
  • Suur füüsiline aktiivsus vahetult enne vereproovi võtmist.
  • Kõrge valgisisaldusega toitumine võib ajutiselt tõsta kreatiniini taset.
Meditsiinilised seisundid
  • Mõned verevalgu langusega kaasnevad seisundid (nt nefrootiline sündroom varajases faasis).
  • Suur verevoog neertesse (nt teatud vere rõhu alandajad).
Kroonilised neeruhäired
  • Krooniline neerupõletik (CKD) erinevates staadiumites.
  • Diabeetiline nefropaatia.
  • Kõrge vererõhuga seotud neerukahjustus (hüpertensiivne nefropaatia).
Muud meditsiinilised tegurid
  • Eakas iga (GFR langeb loomulikult vananedes).
  • Neerutekke blokaaz või uriini tagasivool.
  • Pikaajalised valuvaigistite (nt NSAID) või teatud ravimite kasutamine.
  • Dehüdratsioon (vedelikupuudus).
Tervisekontroll ja riskihindamine
  • Kõrge vererõhu või 2. tüüpi diabeedi korral neerufunktsiooni regulaarseks jälgimiseks.
  • Peredes, kus esineb kroonilisi neeruhäireid.
  • Eakatel patsientidel üldise tervise hindamise osana.
Seire ja diagnoos
  • Kroonilise neeruhäire staadiumi määramiseks ja haiguse kulgu jälgimiseks.
  • Enne ja pärast ravimeid, mis võivad neerusid mõjutada.
  • Vältimatu neeruae funktsiooni hindamiseks.
Spetsialistid
  • Perearst soovitab uuringut esmaseks hindamiseks riskirühmas.
  • Nefroloog (neeruspetsialist) kasutab GFR-t täpseks diagnoosimiseks ja ravi planeerimiseks.
  • Endokrinoloog jälgib diabeediga patsientide neerufunktsiooni.