Aspartüülglükosamiinidaas

Kvantitatiivne · nmol/h/mg protein

Normaalsed väärtused

Aspartüülglükosamiinidaasi normid
Üldine
Normaalne ensüümi aktiivsus veres (leukotsüütides) on enamikus laborites 4–15 nmol/mg proteiini/tunnis. Normväärtused võivad erineda sõltuvalt labori kasutatavast meetodist ja patsiendi vanusest.
Mehed
Normvahemik on enamasti sama nagu üldine norm (4–15 nmol/mg/tunnis).
Naised
Normvahemik on enamasti sama nagu üldine norm (4–15 nmol/mg/tunnis).

Näitaja kohta

Aspartüülglükosamiinidaas (AGA) on ensüüm, mis osaleb glükoproteiinide lagundamises lüsosoomides. Selle ensüümi aktiivsuse mõõtmine veres või kudedes on oluline asparagüülglükosamiinuuria (AGU) – harva autosomaalselt retsessiivse lüsosomaalse ladestumishäire – diagnoosimiseks. Tyrim aitab hinnata ensüümi defitsiiti, mis põhjustab ainevahetushaigust.

Funktsioon
  • Aspartüülglükosamiinidaas on lüsosomaalne ensüüm.
  • See katalüüsib asparagiini jääkide eemaldamist glükoproteiinidest ja glükosamiinidest.
  • Osaleb ainevahetuses, eriti glükoproteiinide degradatsioonis.
Päritolu ja tähtsus
  • Ensüüm on leitav peamiselt maksas, neerudes ja veres (leuko tsüütides).
  • AGa defitsiit põhjustab asparagüülglükosamiinuuriat (AGU).
  • See on pärilik haigus, mida iseloomustab vaimse arengu viivitus ja muud kliinilised sümptomid.
Protseduur
  • Tyrimiseks võetakse veriproov (tavaliselt venoosne veri).
  • Veri töödeldakse laboris, kus mõõdetakse aspartüülglükosamiinidaasi aktiivsust leukotsüütides või plasma fraktsioonis.
  • Kasutatakse spetsiaalseid ensümaatilisi meetodeid või fluorestsentsse detekteerimist.
  • Tulemused antakse välja ensüümi aktiivsuse ühikutes (näiteks nmol/mg/tunnis).
Ettevalmistus
  • Tyrimiseks ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt vastuvõtu).
  • Soovitatav on olla vähemalt 4–6 tundi ilma toiduta (tühi kõht).
  • Oluline on teatada ravimite kasutamisest, sest mõned ravimid võivad mõjutada tulemusi.
Võimalikud põhjused
  • Mõned põletikulised seisundid või infektsioonid (harva).
  • Maksakahjustus (nt hepatiit, tsirroos).
  • Mõned pahaloomulised kasvajad.
  • Ravimite mõju või ensüümi induktsioon.
  • Osadel patsientidel kõrge tase võib olla siiski üksikjuhtum ilma selge patoloogiata.
Peamised põhjused
  • Asparagüülglükosamiinuuria (AGU) – pärilik ensüümidefitsiit.
  • Autosomaalne retsessiivne pärandumine.
  • Defitsiit põhjustab glükosamiini kogunemist kudedesse ja kroonilisi neuroloogilisi sümptomeid.
  • Väga harva võib alandatud tase olla seotud muude lüsosomaalsete häiretega.
Kliinilised sümptomid
  • Lapsepõlves avalduv vaimse arengu viivitus.
  • Iseloomulikud näojooned (nt laienenud ninajuure, paks huuled).
  • Luude anomaaliad või osteopeenia.
  • Nägemis- või kuulmishäired.
  • Kopsu- või südameprobleemid (nt kardiomüopaatia).
Spetsialistid ja olukorrad
  • Lastearst (pediater) või neuroloog kahtlusel lüsosomaalse haiguse korral.
  • Geneetik, kui perekonnas on AGU juhtumeid või teisi pärilikke ainevahetushaigusi.
  • Sünnieelses diagnostikas (kui perekonnas on tuntud AGU).
  • Erinevate neuroloogiliste sümptomite diferentsiaaldiagnostika.

Otsi näitajat