Desorientatsioon
Kirjeldus
Desorientatsioon on seisund, kus inimene tunneb end segaduses, kaotab aja- ja/või kohataju või on ebakindel enda või ümbritseva kohta.
Desorientatsioon on tajuhäire, mis mõjutab suutlikkust mõista, kus sa oled, kes sa oled või mis kell on. See ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis näitab, et ajus või kehas on tekkinud mingi häire. Aju ei suuda töödelda keskkonnast saadavat teavet normaalselt, mis põhjustab segadust ja ebakindlust. See võib olla ajutine või püsiv ning sagedane vanuritel, kuid võib esineda igas vanuses.
- Väsimus ja unepuudus
- Stress või ärevus
- Kergel määral alkohol või uimastid (nt mõju lõppemine)
- Dehidratatsioon (vedelikupuudus)
- Mõned ravimid (kõrvaltoimena)
- Äkiline vererõhu langus (nt püsti tõustes)
- Infektsioonid (eriti kõrge palavikuga, nt kopsupõletik, viirustõbi)
- Metabolismihäired (nt madal veresuhkur diabeedil, elektrolüütide tasakaalutus)
- Neuroloogilised häired (nt dementia, Alzheimeri tõbi, ajukasvaja, insult)
- Peatraumad (peavigastused) või ajuverejooks
- Mürgistus (alkohol, ravimid, kemikaalid)
- Südame- või hingamisteede häired, mis põhjustavad hapnikuvaegust
- Psühhiaatrilised häired (nt depressioon, psühhoos)
Kui desorientatsioon on kerge ja ilma muude hirmutavate sümptomiteta, võid proovida järgmist:
1. Puhka ja võta aega. Istu või lamage rahulikus keskkonnas.
2. Joo piisavalt vett või muud vedelikku, et välistada dehidratatsioon.
3. Kontrolli, kas sümptomid võivad olla seotud uute ravimite võtmisega – konsulteeri arstiga.
4. Tagada turvaline keskkond, et vältida kukkumist või õnnetusi. Ära juhi autot ega tee ohtlikke tegevusi.
5. Kui tegemist on madala veresuhkruga (diabeedil), söö midagi kerget, nt tükk šokolaadi või puuvilja.
6. Jälgi oma seisundit. Kui halveneb või ei parane, pöördu arsti poole.
- Kaasneb teadvusekaotus või äkiline teadvuse muutus.
- Desorientatsioon tekib peatrauma või tugeva peavalu järel.
- Kaasneb raskused kõne või nägemisega, näo või keha poolne nõrkus (insuldi märgid).
- Kõrge palavik üle 39°C, jäik kael või valgusekartus (meningiidi kahtlus).
- Rasked hingamisraskused või rindkere valu.
- Ajutine nägemise või mälu kaotus (transiitorne isheemiline atakk).
- Ebakontrollitavad krambid või epileptiline hoog.
- Desorientatsioon kestab mitu tundi või naaseb korduvalt.
- Kaasneb pidev iiveldus, oksendamine või peapööritus.
- Ei mäleta hiljutisi sündmusi või on mälu probleeme.
- Vanemal inimesel või dementiagnoosiga inimesel järsk halvenemine.
- Kahtlus ravimite või aine kuritarvitamise mõjus.