Mälu kaotus
Kirjeldus
Mälu kaotus (amneesia) on olukord, kus inimene kaotab võimet mälestada sündmusi, fakte või kogemusi. See võib olla ajutine või püsiv ning puudutada nii minevikusündmusi kui ka uue teabe omastamist.
Mälu kaotus on mäluprotsessi häire, kus kahjustatakse ajus mälu talletamise, säilitamise või meelde tuletamise võimet. See võib tekkida peatrauma, ajupõletiku, verevarustushäire või psüühilise trauma tagajärjel. Inimene võib unustada minevikusündmusi (retrogradne amneesia) või kaotada võime uut infot meelde jätta (anterograadne amneesia). Mälu kaotus võib olla osaline või täielik ning selle kestus sõltub põhjustajast.
- Stress või ärevus
- Unepuudus ja väsimus
- Mõned ravimid (näiteks rahustid, unerohud)
- Alkoholi tarbimine (ajutine mälukaotus)
- Vanusega seotud kerge mälu nõrgenemine
- Peatrauma (näiteks löök pähe)
- Insult või ajusüdamerike
- Ajukasvaja
- Alzheimeri tõbi või muud dementsustüübid
- Meningiit või entsefaliit (aju põletik)
- Raske depressioon või psüühikahäire
- B-vitamiinide või teiste toitainete puudus
- Kilpnäärme talitlushäired
Kui mälu kaotus on kerge ja esineb harva, võid proovida järgmist:
1. Puhka piisavalt – kvaliteetne uni on oluline mälu jaoks.
2. Väldi stressi – kasuta lõdvestumistehnikaid nagu hingamisharjutused või meditatsioon.
3. Korrasta toitumist – söö tervislikku toitu, mis on rikas omega-3 rasvhapetest, antioksüdantidest ja B-vitamiinidest.
4. Treeni aju – lahenda mõistatusi, loe raamatuid, õpi uusi oskusi.
5. Väldi alkoholi ja narkootikume.
6. Kasva märkmikku oluliste teemade jaoks.
7. Võta regulaarselt ravimeid, kui need on arsti poolt määratud (näiteks vere rõhu või suhkurtõve ravimid).
Ära ise ravitseda ilma arsti nõuta!
- Mälu kaotus pärast peatraumat või peapõrutust
- Äkiline ja tundmatu mälu kaotus (ei mäleta, kes sa oled või kus sa elad)
- Segadus, rääkimisraskused või nägemishäired koos mälu kaotusega
- Krambid või teadvuse kaotus
- Nõrk ühes kehapooles, näonärvi halvatus või kõnehäire (insultimärgid)
- Äge peavalu, mida sa pole varem tundnud
- Mälu järkjärguline ja pidev halvenemine
- Raskused igapäevaste toimingute sooritamisel (näiteks söögitegemine, arvelduste tasumine)
- Isiku muutused või käitumishäired
- Mälu kaotus koos pideva meeleheitlusega või suitsiidihoiakutega
- Mälukaotus, mis segab töö- või pereelu
- Korduvad mälukaotuse episoodid ilma selge põhjuseta