Raske mõelda

Kirjeldus

Raske mõelda on tunne, kus mõtlemine tundub aeglane, udune, segane või ebaproduktiivne. Võib tekkida raskusi keskenduda, meelde jätta või loogiliselt mõelda.

Raske mõelda (mõtlemisraskused) on kognitiivne sümptom, mis tähendab, et aju protsessid – nagu keskendumine, mälu, otsustamine või teabe töötlemine – toimivad aeglasemalt või vähem efektiivselt. Füüsioloogiliselt võib see olla seotud ajus toimuva verevarustuse, neurotransmitterite tasakaalu (nt serotoniin, dopamiin) või põletikuliste reaktsioonide muutustega. Keha reageerib nii stressile, väsimusele või aluseks olevale terviseprobleemile.

Sagedased ja ohutud põhjused
  • Stress ja ärevus
  • Väsimus või unepuudus
  • Liigne vaimne koormus
  • Dehüdratatsioon (vedelikupuudus)
  • Toitumispuudujäägid (nt B-vitamiinide puudus)
  • Kofeiini või alkoholi liigtarbimine
Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid
  • Depressioon või ärevushäired
  • Kilpnäärme talitlushäired
  • Anaeemia (vererikka)
  • Krooniline väsimusündroom
  • Neuroloogilised seisundid (nt dementsus, Alzheimeri tõbi, multipel skleroos)
  • Ajuveresoonte haigused (nt insult, mikroinsult)
  • Süstemaatsed infektsioonid või põletikulised haigused
  • Ravimite kõrvaltoimed (nt unerohud, valuvaigistid)

Kui raske mõelda on kerge ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võib proovida: 1) puhata piisavalt – tagada regulaarne, kvaliteetne uni; 2) vähendada stressi – proovida hingamisharjutusi, meditatsiooni või jalutuskäike looduses; 3) jooga piisavalt vett; 4) süüa tasakaalustatult, eelistades tervislikke toite (nt pähklid, kalad, teraviljad); 5) piirata kofeiini ja alkoholi; 6) teha regulaarselt kergeid füüsilisi harjutusi, mis parandavad ajus verevarustust. Võta puhkust ekraanide eest ja proovi mõtteharjutusi (nt mälumängud, lugemine). Kui sümptom püsib mitu päeva või halveneb, pöördu arsti poole.

Kiire abi on vajalik, kui raske mõelda kaasneb:
  • Äkiline teadvuse segadus või isiku/tunniaja/väliskeskkonna segamine
  • Äkiline kõnehäire, nägemishäire või keha poolde nõrkus (võib osutada insuldile)
  • Äkiline, tugev peavalu, mida varem polnud olnud
  • Kõrge palavik (üle 39°C) või krambid
  • Pärast peatraumat (löök peakukaltesse)
  • Oluline isiksuse või käitumise muutus