Ma ei tea, kus ma olen

Kirjeldus

Ruumiline desorientatsioon ehk tunne, et sa ei tea, kus sa oled. See võib olla hirmutav kogemus, mis tekib äkiliselt või areneb järk-järgult.

Ruumiline desorientatsioon on võime kaotus mõista oma asukohta keskkonnas. Teie aju ei suuda töödelda ruumilisi suhteid, tutvaid maamärke või teed, mis viib koju. See erineb lihtsast eksimisest, kuna isik võib olla täiesti segaduses isegi tuttavas keskkonnas nagu oma kodu. Aju osad, mis vastutavad ruumilise orientatsiooni eest (nt hüpokampus), ei tööta korralikult, mis takistab teid oma asukoha määramast.

Levinud ja sageli kahjutud põhjused
  • Äge stress või paanikahood
  • Väsimus või unepuudus
  • Alkoholi või uimastite tarvitamine (näiteks joove)
  • Mõned ravimid (eriti uimastavad või rahustid), mis võivad põhjustada segasust
  • Dehidratatsioon või madal veresuhkur
Tõsisemad seisundid ja hoiatusmärgid
  • Transiidne isheemiline atakk (TIA) või insult – äkiline desorientatsioon on peamine hoiatusmärk
  • Demenstsuse varajane sümptom (nt Alzheimeri tõbi), eriti kui see korduv
  • Meningiit või entsefaliit (aju- või ajukelmepõletik)
  • Peatraumad või ajukontsussion
  • Infektsioonid koos kõrge palavikuga (eriti vanematel inimestel)
  • Metaboolsed häired (nt maksa- või neerupuudulikkus)
  • Krambihood või epilepsia

Kui te tunnete äkilist desorientatsiooni, kuid olete täielikult teadvusel ja teil pole muid hädaolusümptomeid: 1. JÄÄGE PAIGALE. Mitte liikuda, kui te ei tea, kus olete, võib viia eksimisele või õnnetusele. 2. Proovige rahuneda. Sõitage hinge. Stress võib olukorda halvendada. 3. Kui olete kellegagi koos, öelge neile oma tunnete kohta kohe. 4. Istuge või lasuge maha, et vältida langemist. 5. Jooge vett ja sööge midagi kerget (nt banaan, küpsis), kui madal veresuhkur on võimalik põhjus. 6. Ärge sõitke autoga ega kasutage raskemasinatel. Kui sümptomid mööduvad kiiresti, kontakteeruge siiski oma perearstiga, et põhjust selgitada.

KOHE KUTSU KIIRABI (112), kui ruumiline desorientatsioon on koos järgmiste sümptomitega:
  • Äkiline või halvenev nõrkus, tuimus näos, käes või jalas (eriti ühel kehapool)
  • Rasked kõnehäired, rääkimise või mõistmise võimatus
  • Järsk nägemishäire ühes või mõlemas silmas
  • Äkiline, tugev peavalu, millist pole varem tuntud
  • Teadvuse kaotus või segadus (näiteks te ei tunne ära lähedasi)
  • Liikumishäire, pearinglus, tasakaalukaotus
PÖÖRDUGE SAMA PÄEVAL ARSTI POOLE, kui:
  • Desorientatsioon kestab või naaseb
  • See on kaasnenud uute mäluhäiretega (te ei mäleta, mis hiljuti juhtus)
  • Teil on kõrge palavik, kange kael või valgustundlikkus (võib viidata meningiidile)
  • Desorientatsioon ilmnes pärast peatraumat, isegi kergemat
  • Teil on teadaolev meditsiiniline seisund, mis võib seda põhjustada (nt diabeet), ja oma tavalised meetodid ei aita