ei suuda keskenduda
Kirjeldus
Keskendumis probleemid ehk tähelepanu hoidmise raskused on levinud tunne, kui on raske tegevusele pühenduda, informatsiooni töödelda või oma mõtteid korraldada.
Keskendumis võime (kontsentratsioon) on võime suunata oma vaimset tähelepanu ühele tegevusele, ideele või stiimulile, filtreerides välja asjakohased mõtted või muu keskkonna müra. Kui see võime on häiritud, tunneb inimene, et ta ei suuda keskenduda. See on aju tööprotsesside – nagu tähelepanu, mälu ja täideviiva funktsiooni – keeruline koostoime. See ei ole iseenesest haigus, vaid sümptom, mis võib viidata erinevatele füüsilistele või psüühilistele seisunditele.
- Vaimne või füüsiline väsimus ning unevaegus
- Kõrge stressi- või ärevustase
- Mitteoptimaalne toitumine või vedelikupuudus
- Mõned ravimid (nt antihistamiinikumid, mõned vererõhu alandajad) kõrvaltoimena
- Lühiajaline informatsiooni ülekoormus või multitasking
- Ärevus- ja depressioonihäired
- Tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) täiskasvanutel
- Kilpnäärme talitlushäired (hüpo- või hüpertüreoos)
- Raudapuudusaneemia
- Krooniline valu (nt peavalud, liigesevalud)
- Mõned neuroloogilised seisundid (algstaadiumi dementsus, miinu sündroom)
- Pikaajalised infektsioonid (nt pika COVID) või autoimmuunhaigused
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid:
1. Korralda oma une rütmi: püüa saada 7-9 tundi kvaliteetset und ööpäevas.
2. Vähenda stressi: proovi lõõgastustehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon või kerge füüsiline tegevus.
3. Optimeeri oma töökeskkond: eemalda segavad mürad, lõika töö suuremateks ülesanneteks, võta regulaarselt lühikesi puhkepause (nt Pomodoro tehnika).
4. Jälgi toitumist ja vedelikubalanse: söö regulaarselt tervislikke toite, võimaldades ajule püsivat energiavoogu, ja joo piisavalt vett.
5. Piirata ekraanide kasutamist: pikka aega ekraani ees istumine võib väsimust ja tähelepanu hajumist suurendada.
6. Tee füüsilist liikumist: regulaarne mõõdukas liikumine parandab verevarustust ajus ja toetab vaimset seisu.
- Äkiline ja tugev peavalu, mida sa oma elus varem pole tundnud ('eluraskaim peavalu').
- Puudulikkus, nõrkus või tunnetus ühes keha pooles (nt nägu, käsi, jalg).
- Kõne segadus, mõistatuslikud rääkimisraskused või teiste kõne mõistmatus.
- Äkiline nägemise, nägemisvälja või tasakaalu häire.
- Teadvuse muutus, segasus või mälu kadumine hiljutistest sündmustest.
- Meeleolu või käitumise järsk ja märgatav muutus, mõttekäikude segadus või paranoilised mõtted.
- Keskendumisraskused on järsult halvenenud või segavad oluliselt igapäevast elu (töö, õpingud, suhted).
- Kahtlustad põhjalikku põhjust, nagu depressioon, ärevus või kilpnäärme probleem.
- Sümptomid esinevad koos pikaajalise, selgelt põhjustamata väsimuse või kaalumuutusega.
- Kodused meetmed on proovitud mitu nädalat, kuid olukord ei parane.