Raske meeles pidada

Kirjeldus

Raske meeles pidada on tunne, kui on raskusi sündmuste, nimede või teabe meeldejätmise või meenutamisega.

Mälu on ajus toimiv protsess, mis võimaldab teavet salvestada, säilitada ja meenutada. Kui mälu töö on häiritud, võib tekkida tunne, et teavet on raske meelde jätta või meenutada. See võib olla ajutine või pikaajaline, olenevalt alusolevast põhjusest. Mäluraskused võivad ilmneda unustavusena, raskustena keskenduda või tegevusi planeerida.

Levinud ja suhteliselt ohutud põhjused
  • Stress ja ärevus
  • Väsimus ja une puudus
  • Vanusega seotud normaalne mälumuutus
  • Mõned ravimid (nt unerohud, valuvaigistid, antihistamiinid)
  • Alkoholi või muu aine liigtarbimine
  • Hormonaalsed muutused (nt rasedus, menopaus)
Tõsisemad haigused ja märguanne
  • Altshaimeri tõbi või muud dementsustüübid
  • Ajuveresoonkonna haigused (nt insult, mikroinsult)
  • Peatraumad
  • Kliiniline depressioon või ärevushäire
  • Hüpotiroidism (kilpnäärme alatalitlus)
  • B12-vitamiini või teiste toitainete puudus
  • Infektsioonid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi (nt meningiit)
  • Mõned autoimmunhaigused

Kui mäluraskused on kerge või ajutise iseloomuga, võib proovida järgmist: Puhata piisavalt ja parandada une kvaliteeti. Vähendada stressi (nt meditatsioon, hingamisharjutused). Teha regulaarselt füüsilist harjutust, mis soodustab ajuläbivoolu. Süüa tervislikku ja tasakaalustatud toitu (eriti omega-3 rasvhapped, antioksüdandid, värsked köögiviljad). Treenida mälu (nt mälumängud, uute oskuste õppimine, lugemine). Kasutada abivahendeid: teha märkmeid, pidada kalendrit, seada meeldetuletajaid. Vältida alkoholi ja tubakatoodete liigtarbimist. Korraldada igapäevast tegevust selgelt struktureeritult. Kui kahtlustate, et põhjuseks on mõni ravim, ärge lõpetage seda ise, vaid konsulteerige oma perearstiga.

Kiire meditsiinilise abi vajavad sümptomid
  • Äkiline ja tugev mälu kaotus, eriti hiljutiste sündmuste osas
  • Segadus ajas, kohas või isikute suhtes
  • Kõne või mõistmise olulised raskused (sõnade leidmine, jutt on segane)
  • Kõnnaku, tasakaalu või koordinatsiooni järsk halvenemine
  • Nägemishäired (nägemisvälja puudulikkus, kahekordne nägemine)
  • Jäsemete nõrkus või tunnetuse kaotus ühes kehapooles
  • Krambid või teadvuse kaotus
  • Kõrge palavik, jäik kael või valgusundimus koos mäluhäiretega
  • Isiksuse, tuju või käitumise järsud ja märkimisväärsed muutused (nt apaatia, agressiivsus)