Äkiline mälukaotus (ma ei mäleta, mis juhtus)
Kirjeldus
Äkiline ja ajutine mälu kaotus, kus inimene ei suuda meenutada, mis juhtus teatud aja jooksul.
See on neuroloogiline sümptom, kus aju ajutiselt kaotab võimet uut teavet salvestada või olemasolevat mälu tuletada. Sellise episoodi ajal võib inimene tunduda segaduses, küsida korduvalt sama asja ega mäleta hiljutisi sündmusi. Tavaliselt on see füüsiline reaktsioon stressile, ajus aset leidvale ajutisele verevarustuse häirele või neuromediaatorite tasakaalutustele.
- Tugev stress või emotsionaalne šokk
- Äge ärevushoog või paanikahoog
- Ekstreemne väsimus või unepuudus
- Mõned ravimid (nt une- või rahustid) või alkohol
- Migreen
- Ajutine globaalne amneesia (TGA)
- Peatrauma (näiteks peapõrutuse tagajärg)
- Transiitorne isheemiline atakk (TIA) ehk 'minivallatus'
- Insult
- Epileptiline hoog (eriti fokaalne hoog mäluga seotud piirkonnas)
- Kopsu- või südamehaiguste tõttu tekkiv hapnikuvaegus
- Metaboolsed häired (nt madal veresuhkur)
- Vaimsed tervisehäired, nagu dissotsiatiivne amneesia
1. Puhka: Leia rahulik koht ja puhka, kuni segadus möödub. Välti stressi ja pingutavat tegevust.
2. Joo piisavalt vedelikku: Dehüdratsioon võib soodustada mäluhäireid.
3. Ära tarbi alkoholi ega uimasteid: Need võivad sümptomeid halvendada.
4. Märgi üles: Kirjuta üles episoodi algus, kestus ja kaasnevad sümptomid (näiteks peavalu, iiveldus). See on oluline info arstile.
5. Ära sõida autot: Kuni sümptomid on täielikult möödunud ja arst on andnud luba, välti sõidukit juhtimist.
6. Kontrolli oma tervist: Kui episood on seotud teadaoleva haigusega (nt migreen, ärevus), järgi oma ravijuhendit.
7. Võta kaaslase appi: Teata lähedastest oma olukorrast, et nad saaksid sind jälgida ja vajadusel abi otsida.
- Mälukaotusega kaasneb tugev, äkiline peavalu, mida varem polnud olnud (võib viidata aneuroismile või insuldule).
- Kaotad ühe kehapoole või näo lihaste tundlikkuse või liigutuste kontrolli.
- Tekib kõnehäire (poolituse rääkimine, sõnade leidmise raskused).
- Kaasneb silmade nägemishäire (näiteks kaotamine, topeltnägemine).
- Tekivad iiveldus, oksendamine või tasakaalukaotus.
- On kahtlus peatraumast (näiteks pärast kukkumist).
- Inimene kaotab teadvuse või on segi.
- Mälukaotus püsib üle paari tunni või halveneb.
- Esimene äkiline mälukaotuse episood, isegi kui ta on möödas ja teisi sümptomeid pole.
- Mälukaotuse episoodid kordduvad.
- Mälukaotus on seotud emotsionaalse šokiga, kuid põhjustab suurt muret.
- Kahtlus ravimite kõrvalmõjust.
- Mälukaotuse järel tunnete end ebatavaliselt nõrgana või segasena.