Pikaajaline mälu probleemid
Kirjeldus
Pikaajalised mälu probleemid on seisund, kus on püsivad raskused informatsiooni meeldejätmisega või meenutamisega, mis on kogetud varem – nädalaid, kuud või aastaid tagasi.
Pikaajaline mälu on süsteem, mis salvestab olulist teavet ja kogemusi pikemaks ajaks, sageli eluks ajaks. See sõltub ajukoore ja eriti hippokampuse tervest funktsioneerimisest. Kui tekivad probleemid pikaajalise mäluga, tähendab see, et tekivad raskused seni hästi teada olnud asjade, sündmuste või isikute meenutamisega, teadmiste taastamisega või uue pikaajalise teabe kinnistamisega. See võib olla märk muutustest ajus.
- Vananemisega seotud normaalsed mälumuutused
- Stress, ärevus või depressioon, mis segavad kontsentratsiooni
- Unehäired või krooniline väsimus
- Mõned ravimid (nt magusate ravimid, mõned antidepressandid) võivad põhjustada kõrvalmõjusid
- Alkoholi või uimastite liigtarbimine
- B-12-vitamiini või teiste toitainete puudus
- Alzheimeri tõbi ja teised dementsuse vormid
- Vähkkasvajad või trauma ajus (peatrauma)
- Insult või läbikäinud ajurabandus
- Kroonilised infektsioonid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi
- Hüpoglükeemia või hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus)
- Autonoomse närvisüsteemi kahjustused või neurodegeneratiivsed haigused
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmist: 1. Pühenda aega mälutreeningule: kasuta meelespidamise mänge, loe ja korda, õpi uusi oskusi. 2. Loo rutiin ja kasuta märkmikke, kalendreid või äppe meeldetuletuste jaoks. 3. Hoolitse tervisliku toitumise eest: söö omega-3-rasvhappeid, antioksüdante ja vitamiine. 4. Püüa vähendada stressi: mediteeri, tegele hingamisharjutustega või jaluta looduses. 5. Tagala piisav ja kvaliteetne uni. 6. Välti alkoholi ja tubakat. Kui muutused on seotud vananemisega, võib regulaarne vaimne aktiivsus aeglustada protsessi.
- Kui äkiline ja täielik mälukaotus (ei mäleta oma nime, elukohta või lähedasi)
- Mälukaotus koos segasuse, kõnepuudega, nägemishäirete, jõuetuse või tunnetusega ühes kehapooles (võib olla insuldi märk)
- Peatrauma järel tekkinud mäluhäired või teadvuse kaotus
- Rasked peavalud koos mäluhäiretega ja iiveldusega
- Mäluhäired halvenevad kiiresti (mõne kuu jooksul)
- Raskused igapäevaste ülesannetega (rahaarvestus, sõidujuhtimine, söögitegemine)
- Isiku- või ruumilise orienteerumise kaotus tuttavas keskkonnas
- Olulised muutused iseloomus või käitumises (ärritus, apaatia)
- Mäluhäired segavad normaalset sotsiaalset või tööelu
- Kahtlus uute ravimite või haiguse kõrvaltoimes