Mäluaugu

Kirjeldus

Mäluaugu on ajavahemik, mille kohta inimene ei suuda mälestada sündmusi, fakte või isiklikke kogemusi. See võib kesta sekunditest tundideni või isegi kauem.

Mida tähendab mäluaugu?

Mäluaugu on ajutine või püsiv mälu kadumine konkreetse sündmuse, ajaperioodi või teabe kohta. Inimene võib olla võimeline meenutama üldisi asju, kuid mitte konkreetseid detaile või kogu sündmust. See on mäluprotsessi häire, kus teabe salvestamine, säilitamine või taastegemine on takistatud. Füüsioloogiliselt võib see olla seotud ajukoore, hipokampuse või teiste ajuosade kahjustusega või keemiliste ühendite, nagu neurotransmitterite, tasakaaluhäirega.

Levinumad põhjused

Sagedased ja suhteliselt ohutud põhjused

Stress või ärevus
Väsimus ja une puudus
Mõned ravimid (nagu rahusteid, unerohtu)
Alkoholi või uimastite tarvitamine
Psühholoogilised kaitsemehhanismid (repressioon)

Tõsisemad haigused või hoiatusmärgid

Peatraumad (näiteks kokkupõrge)
Insult (ajurahastus)
Krambihoog (näiteks epilepsia)
Neurodegenratiivsed haigused (nagu Alzheimeri tõbi, dementsus)
Infektsioonid (nagu meningiit, entsefaliit)
Metaboolsed häired (nagu kilpnäärme talitlushäired)
Psüühikahäired (nagu dissotsiatiivne identiteedihäire, PTSD)

Abi kodus

Kui mäluaegu on kerge ja ilmselt seotud stressi või väsimusega, võivad aidata järgmised meetodid:

Puhka piisavalt ja taga korralik unehügieen.
Vähenda stressi lõõgastusharjutuste, meditatsiooni või hobide kaudu.
Joo piisavalt vedelikku ja järgi tervislikku toitumist.
Välti alkoholi ja uimasteid.
Proovi mälestusi taastada, juttledes lähedastega või vaadates fotosid (kui see ei põhjusta stressi).
Kasuta märkmikku või nutiseadet, et üles kirjutada oluline teave.
Kui mäluaegu on seotud teatud ravimitega, konsulteeri oma arstiga nende muutmise või kohandamise võimaluste osas. Ära muuda ravimannust iseseisvalt!

Millal KIIRESTI pöörduda arsti poole?

Kiiremeditsiini olukorrad (kutsuge kiirabi 112)

Mäluaugu järgneb peatraumale (pealöök, õnnetus).
Kaasneb teadvuse kaotus, segasus või orienteerumishäire (ei tea, kus on või mis kuupäev on).
On tugev peavalu, iiveldus, oksendamine või nägemishäired.
Ilmnevad krambid või keha ühe poole nõrkus/närtsimus.
Kaasneb kõne raskendatus või möödaminnes rääkimine.
Mäluaugu on äkiline ja seotud rinnakuvaluga või hingamiserksusega (võib viidata südameprobleemidele või embooliale).

Planeeritud kiire konsultatsioon (pöörduge perearsti või neuroloogi poole)

Mäluaugud korduvad või muutuvad sagedasemaks.
Mälu halveneb pidevalt, segades igapäevast elu (näiteks unustatakse tuttavate nimesid, eksitakse tuttavates kohtades).
Mäluaugu kaasneb meeleolu muutustega (masendus, eraldumine) või käitumismuutustega.
Kahtlus neurodegeneratiivse haiguse või insulti järeljärgede pärast.
Mäluaugu tekib pärast uue ravimi võtmist.

Seotud uuringud

Otsi sümptomit

Achillese kõõluse valu Achilleuse kõõluse valu Aeglane ejakulatsioon Aeglane mõtlemine Aeglane puls (Bradükardia) Aeglane pupilla reaktsioon Aeglane seedimine Aeglane südamelöök (Bradükardia) Aevastamishoogud Aevistamine tolmu tõttu Afoonia Afted (valged haavakesed suus) Äge kõhuvalu Äge kõrvavalu Äge seljavalu Äge seljavalul Ahenevõru Ajuseis Ajutine teadvuse kaotus (sünkoop) Ajuudu