Aju magnetresonantstomograafia (aju MRT)

Aju magnetresonantstomograafia (aju MRT) on täpne ja mitteinvasiivne pildistusmeetod, mis võimaldab detailselt visualiseerida peaaju struktuure, veresooni ja pehmet kude. See on oluline diagnostiline vahend erinevate neuroloogiliste sümptomite ja haiguste selgitamisel.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Peaaju MRT 6 kliinikut
Funktsioon
  • Täpne aju anatoomiliste struktuuride, ajukoe ja veresoonte visualiseerimine.
  • Erinevate ajuhaiguste (nt kasvajad, insuldid, põletikulised muutused, trauma tagajärjed) tuvastamine ja hindamine.
  • Metoodikad nagu diffusions-kaalutud pildid, funktsionaalne MRT (fMRT) ja angiograafia (MRA) võimaldavad hinnata ka aju funktsiooni ja verevarustust.
Meetod
  • Kasutab võimsaid magnetvälju ja raadiolaineid, mitte ioniseerivat kiirgust (nagu röntgen või KT).
  • Andmete põhjal luuakse ülikvaliteedilised aju ristlõike- või kolmemõõtmelised kujutised.
Ettevalmistus
  • Enamasti pole erilist ettevalmistust vaja. Tuleb teatada arstile kõikidest implantidest, metallesemetest kehas, rasedusest või klaustrofoobiast.
  • Suurtel ehetel, kellal, kuuldelauetel tuleb enne uuringut eemaldada.
  • Mõnel juhul võidakse manustada kontrastainet veeni, et paremini esile tuua teatud struktuure või patoloogiat.
Protseduur
  • Patsient asetatakse liuglauale, mis libistatakse MRT-aparaadi (suur toru) sisse.
  • Uuringu ajal on oluline liikumatult lamada, et pildid oleksid selged.
  • Aparatuur teeb valju koputavaid helisid. Pakutakse kõrvatroppe või helisummutust.
  • Uuring kestab tavaliselt 20–45 minutit, olenevalt programmi ulatusest.
Struktuursed või kasvajalised muutused
  • Hea- või pahaloomulised kasvajad (nt gliom, meningioom, metastaasid).
  • Tsüstid.
  • Anegüüsmid või arterioveenoossed malformatsioonid (veresoonte ebanormaalsused).
Vereringe- ja isheemilised häired
  • Isheemiline insult (vereringe puudulikkus trombiga).
  • Hemorraagiline insult (verevalum).
  • Ateroskleroos (tuimeste plakkidega arterite kitsenemine).
Põletikulised ja demüeliniseerivad muutused
  • Multiple skleroos (MS) kahjustused.
  • Entsefaliit (aju põletik).
  • Meningiit (aju- ja seljaaju kestade põletik).
Degeneratiivsed ja atroofilised muutused
  • Atroofia (aju kahanemine, mis on iseloomulik näiteks Alzheimeri tõve korral).
  • Hüdrotsefalus (liigne vedelik ajukambrites).
Trauma tagajärjed
  • Kontusioon (aju verevalumikollete teke).
  • Epiduraal- või subduraalhematoom (verevalum ajukestade vahele võ alla).
Peamised sümptomid ja seisundid
  • Püsiv või äge peavalu.
  • Iskemilise või hemorraagilise insuldi kahtlus.
  • Krambihoog (epilepsia).
  • Mälu- või keskusehäired, isiksuse muutused.
  • Tasakaalu- või kõnehäired.
  • Kolmanda, neljanda või muu kraniaalse närvi kahjustus.
  • Trauma (peatrauma) kahtlus.
Haiguste jälgimine ja hindamine
  • Kasvaja olemasolu kahtlus, diagnostika või ravi tulemuste jälgimine.
  • Demenstseisundite (nt Alzheimeri tõbi) hindamine.
  • Autoimmunsete või demüeliniseerivate haiguste (nt multiple skleroos) diagnostika ja jälgimine.
  • Kaasasündinud anomaaliate hindamine.
Millised spetsialistid saavad MRT-d ette kirjutada?
  • Neuroloog
  • Neurokirurg
  • Onkoloog
  • Traumatoloog
  • Perearst või sisemeditsiini spetsialist vastavate sümptomite korral.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!