Aju magnetresonantstomograafia (aju MRT)

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Aju magnetresonantstomograafia (aju MRT) on täpne ja mitteinvasiivne pildistusmeetod, mis võimaldab detailselt visualiseerida peaaju struktuure, veresooni ja pehmet kude. See on oluline diagnostiline vahend erinevate neuroloogiliste sümptomite ja haiguste selgitamisel.

Mis on aju magnetresonantstomograafia?

Funktsioon

Täpne aju anatoomiliste struktuuride, ajukoe ja veresoonte visualiseerimine.
Erinevate ajuhaiguste (nt kasvajad, insuldid, põletikulised muutused, trauma tagajärjed) tuvastamine ja hindamine.
Metoodikad nagu diffusions-kaalutud pildid, funktsionaalne MRT (fMRT) ja angiograafia (MRA) võimaldavad hinnata ka aju funktsiooni ja verevarustust.

Meetod

Kasutab võimsaid magnetvälju ja raadiolaineid, mitte ioniseerivat kiirgust (nagu röntgen või KT).
Andmete põhjal luuakse ülikvaliteedilised aju ristlõike- või kolmemõõtmelised kujutised.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enamasti pole erilist ettevalmistust vaja. Tuleb teatada arstile kõikidest implantidest, metallesemetest kehas, rasedusest või klaustrofoobiast.
Suurtel ehetel, kellal, kuuldelauetel tuleb enne uuringut eemaldada.
Mõnel juhul võidakse manustada kontrastainet veeni, et paremini esile tuua teatud struktuure või patoloogiat.

Protseduur

Patsient asetatakse liuglauale, mis libistatakse MRT-aparaadi (suur toru) sisse.
Uuringu ajal on oluline liikumatult lamada, et pildid oleksid selged.
Aparatuur teeb valju koputavaid helisid. Pakutakse kõrvatroppe või helisummutust.
Uuring kestab tavaliselt 20–45 minutit, olenevalt programmi ulatusest.

Kõige sagedasemad leiud ja muutused aju MRT-l

Struktuursed või kasvajalised muutused

Hea- või pahaloomulised kasvajad (nt gliom, meningioom, metastaasid).
Tsüstid.
Anegüüsmid või arterioveenoossed malformatsioonid (veresoonte ebanormaalsused).

Vereringe- ja isheemilised häired

Isheemiline insult (vereringe puudulikkus trombiga).
Hemorraagiline insult (verevalum).
Ateroskleroos (tuimeste plakkidega arterite kitsenemine).

Põletikulised ja demüeliniseerivad muutused

Multiple skleroos (MS) kahjustused.
Entsefaliit (aju põletik).
Meningiit (aju- ja seljaaju kestade põletik).

Degeneratiivsed ja atroofilised muutused

Atroofia (aju kahanemine, mis on iseloomulik näiteks Alzheimeri tõve korral).
Hüdrotsefalus (liigne vedelik ajukambrites).

Trauma tagajärjed

Kontusioon (aju verevalumikollete teke).
Epiduraal- või subduraalhematoom (verevalum ajukestade vahele võ alla).

Indikatsioonid: millal tehakse aju MRT-d?

Peamised sümptomid ja seisundid

Püsiv või äge peavalu.
Iskemilise või hemorraagilise insuldi kahtlus.
Krambihoog (epilepsia).
Mälu- või keskusehäired, isiksuse muutused.
Tasakaalu- või kõnehäired.
Kolmanda, neljanda või muu kraniaalse närvi kahjustus.
Trauma (peatrauma) kahtlus.

Haiguste jälgimine ja hindamine

Kasvaja olemasolu kahtlus, diagnostika või ravi tulemuste jälgimine.
Demenstseisundite (nt Alzheimeri tõbi) hindamine.
Autoimmunsete või demüeliniseerivate haiguste (nt multiple skleroos) diagnostika ja jälgimine.
Kaasasündinud anomaaliate hindamine.

Millised spetsialistid saavad MRT-d ette kirjutada?

Neuroloog
Neurokirurg
Onkoloog
Traumatoloog
Perearst või sisemeditsiini spetsialist vastavate sümptomite korral.

Seotud uuringud

Seotud haigused

Aju metastaasid 98% Meningioom 98% Oligodendroglioom 98% Astrotsütoom 98% Glioblastoom (glioblastoma) 98% Glioma 98% Aju kasvaja (intrakraniaalne tumor) 98% Ependümoom 98% Kraniofaringioom (Craniopharyngioma) 95% Medulloblastoma 95% Hemorraagiline insult 95% Hüpofüüsi adenoom 95% Germinoom 95% Pinealocütoom 95% Subarahnoidaalne hemorraagia 95% Intrakraniaalne aneurüsm 90% Isheemiline insult 90% Meningiit 85% Entsefaliit 80% Hajgeline skleroos 80% Alzheimeri haigus 75% Ajuabstsess 75% Dementsus 75% Parkinsoni tõbi 70% Hüdrotsefalia 70% Amüotroofne lateraalskleroos (ALS) 65% Epilepsia 60%

Otsi näitajat