Teadvuse kaotamine
Kirjeldus
See on järsud tervislik seisund, mille puhul inimene teadvus mõneks hetkeks või pikemaks ajaks seguneb või ta kaotab täielikult teadvuse.
Teadvuse kaotamine ehk minestamine on ajutine teadvuse kaotus, mis tekib ajju hapniku- või vereringe häire tõttu. Ajurakud on väga tundlikud hapnikupuuduse suhtes. Kui ajju jõuab lühiajaliselt ebapiisavalt hapnikut või verd (näiteks alavererõhu või südame rütmihäire tõttu), võib aju lülituda "säästurežiimile" – inimese teadvus kaob ja ta langeb pikali. See on looduslik kaitse mehhanism, mis võimaldab vere voolamist ajju hõlbustada, kuna pea asub südame tasemel. Kaotuse eel võib tekkida pearinglus, iiveldus, higistamine või nägemishäired.
- Vasovagaalne minestamine: Kõige tavalisem tüüp, mida põhjustavad emotsionaalne stress, hirm, valu, pikk seismine, kuumus või nägemine verd.
- Alavererõhk (hüpotensioon): Eriti järsk tõusmine istmelt või voodist.
- Dehüdratsioon: Ebapiisav vedeliku tarbimine, eriti kuumal ilmali või füüsilise koormuse ajal.
- Liigne hingamine (hüperventilatsioon): Ärevuse või paanikahoogu käigus.
- Väsimus ja nälg: Madal veresuhkru tase või füüsiline kurnatus.
- Mõned ravimid: Näiteks vere rõhku alandavad ravimid või diureetikud.
- Alkoholi või ainete tarbimine.
- Südame probleemid: Südamelöökide rütmihäired (aritmiad), südame klappide defektid või muud südame struktuursed häired, mis pärsivad vere pumpamist.
- Neuroloogilised häired: Nagu epilepsia (hoog), ajukasvaja, insult või ajutrauma.
- Sisehaigused: Näiteks raske aneemia, diabeetiline hüpoglükeemia (liiga madal veresuhkur) või elektrolüütide tasakaaluhäired.
- Kukkumise tagajärjel tekkinud pea- või kaelavigastus.
Kui tunnete minestamise lähenemist (nt pearinglus, iiveldus):
1. HEITUGE KOHE MAHA või ISTUGE, asetades pea põlvede vahele. See takistab kukkumist ja parandab verevoolu ajju.
2. Kui olete juba maas, tõstke jalad kõrgemale (nt toetage tooli või padja vastu), et veri suunata tagasi ajju ja südamesse.
3. Lõõgastuge ja hingage sügavalt ja aeglaselt.
4. Kui tunnete nälga või janu, jooge veidi vett või tarbige midagi magusat (nt mahla), kui teadvus on selge.
Ennetamine:
- Vältige pikka seismist, eriti kuumas keskkonnas.
- Tõuske aeglaselt istmelt või voodist.
- Joo piisavalt vedelikku, et vältida dehüdratsiooni.
- Sööge regulaarselt, et hoida stabiilne veresuhkru tase.
- Vältige liigset alkoholi.
- Teadvuse kaotus, mis kestab kauem kui 1-2 minutit.
- Raske hingamine või hingamise puudumine.
- Südame löökide või pulsi puudumine.
- Krambid või keha värisemine teadvuse kaotuse ajal (võib viidata epilepsia hoogudele).
- Kukkumise tagajärjel tekkinud pea- või kehavigastused, verejooks.
- Inimene ei taastu täielikult või on teadvus segunenud pärast "ärkamist".
- Rindkerevalu, tugev peavalus või näo/lõua/läveli tuimus (insulti märgid).
- Teadvuse kaotus toimub füüsilise aktiivsuse ajal või lamades.
- Esimene kord elus teadvuse kaotamine.
- Sagedased (korduvad) minestamise episoodid.
- Teadvuse kaotus raseduse ajal.
- Südamehaiguste, epilepsia või neuroloogiliste häirete anamneesis olevatel patsientidel.
- Seos ravimite manustamisega.