Oligodendroglioom

Oligodendroglioom on glioomide rühma kuuluv primaarne aju kasvaja, mis tekib oligodendrotsüütidest. Need rakud on gliiarakud, mis toodavad müeliini – isolatsioonikihti, mis katab närvirakkude aksoneid ja kiirendab elektriliste impulsite edastamist. Kasvaja on histoloogiliselt määratletud kui pahaloomuline (II või III astme maailma Terviseorganisatsiooni WHO klassifikatsiooni järgi). See esineb enamasti täiskasvanutel, peamiselt aju kuklakeskus- või otsmikusagarates. Oluline tunnus, mis mõjutab prognoosi ja ravi, on kromosoomide 1p ja 19q kaotuse (deletsiooni) olemasolu kasvajarakkudes.

Oligodendrogliomi täpsed põhjused on teadmata. Arvatakse, et see tekib spontaansete geneetiliste mutatsioonide tulemusena. Peamised teadaolevad riskitegurid ja seotud tegurid on:

• Geneetilised muutused: Enamikul oligodendroglioomidel on iseloomulik kooskaotus (deletsioon) kromosoomide 1p ja 19q osadel. See mutatsioon on seotud parema ravivastusega.
• Vanus: Kasvaja esineb kõige sagedamini 30–50-aastastel täiskasvanutel, kuigi võib esineda ka nooremas või vanemas eas.
• Sugu: Oligodendroglioom esineb veidi sagedamini meestel kui naistel.
• Kiiritus: Väga harva võivad aju kiiritusravile eelnenud tingimused olla riskiteguriks, kuid see on äärmiselt haruldane.
• Pärilikkus: Enamikul juhtudel ei ole tegemist päriliku haigusega; see tekib juhuslikult.

Oligodendrogliomi kahtlus tekib neuroloogilise läbivaatuse ja anamneesi põhjal. Täpse diagnoosi kinnitamiseks on vaja mitmeid uuringuid:

1. Neuroloogiline läbivaatus: Arst hindab refleksse, jõudu, tasakaalu, koordinatsiooni, tunnetust, mälu ja kõnet.

2. Pildidiagnostika:

• Magnetresonantstomograafia (MRI): Peamine meetod. Kasvaja nähtakse tavaliselt halli aine piirkonnas, sageli kaltsifikatsioonidega, mis annab iseloomuliku pildi.
• Arvutitomograafia (KT): Kasutatakse sageli esmase hindamise või kui MRI on vastunäidustatud.

3. Biopsia ja patoloogiline analüüs: Diagnoosi kuldstandard. Neurokirurg võtab kasvajast väikese koeproovi, mida analüüsitakse mikroskoobi all. See kinnitab kasvaja tüübi ja astme (II või III).

4. Molekulaargeneetiline testimine: Koeproov analüüsitakse 1p/19q kromosoomide kaotuse olemasolu suhtes, mis on otsustav oligodendrogliomi diagnoosimisel ja ravi valikul.

5. Lisauuringud: EEG (ajulaineuurimus) võib olla kasulik epilepsia hindamisel.

Raviplaani koostab multidisciplinaarne meeskond (neurokirurg, onkolog, radioterapeut). Valik sõltub kasvaja asukohast, suurusest, astmest, 1p/19q staatussest ja patsiendi üldtervisest.

• Kirurgiline ravi: Eelistatud meetod, kui see on teostatav ilma funktsionaalseid olulisi aju piirkondi kahjustamata. Eesmärk on eemaldada kasvaja maksimaalselt (maksimaalne turvaline resektsioon).
• Radioterapia (kiiritusravi): Kasutatakse pärast operatsiooni kõrge astme (III) kasvajate puhul või juhul, kui operatsioon ei ole võimalik. Vähese riskiga (II astme) kasvajate puhul võidakse radioterapiat edasi lükata.
• Keemoterapia: Eriti tõhus kasvajatel 1p/19q kaotusega. Levinud ravimid on temostommiid või PCV režiim (prokarbasiin, lomustiin, vinkristiin). Keemoterapiat võib rakendada üksi või koos kiiritusraviga.
• Järelvalve: Pärast esmast ravi on vaja regulaarseid MRI kontrolluuringuid aastaid, et jälgida kasvaja taas-tekkimist (retsidiiivi).
• Toetav ravi: See hõlmab epilepsiahoogude kontrolli antiepileptikumidega, valu leevendamist ja patsiendi rehabilitatsiooni (nt logopeedi, füüsioterapeudi abi).

Võta ühendust arstiga (perearst või neuroloog) kohe, kui teil ilmneb mõni järgmistest sümptomitest, eriti kui need on uued või halvenevad:

• Esmane epilepsiahoog (krambid) täiskasvanueas.
• Uus, püsiv või halvenev peavalu, mis erineb tavapärasest peavalust.
• Uued neuroloogilised puuded, nagu nägemis-, kõne- või kuulmishäired, nõrkus või tuimus keha ühes pooles, tasakaalu- või kõnnihäired.
• Märgatavad muutused iseloomus, mälus või käitumises.

Vajadus kiirele meditsiinilisele abile (kutsuge kiirabi): Kui patsiendil on äge, raskepärane peavalu koos iivelduse, oksendamise, teadvuse muutuste või lihasnõrkusega – need võivad olla märgid aju surve tõusust, mis on eluohtlik seisund.