Video-EEG monitoring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Video-EEG monitoring on täpsustav diagnostiline uuring, mis võimaldab samaaegselt salvestada patsiendi ajutegevust (EEG) ja videopilti. See meetod on eriti väärtuslik epilepsia ja teiste ajutegevuse häirete puhul, kuna võimaldab otse seostada ajulaine muutusi patsiendi kliiniliste sümptomitega. Pikaajaline jälgimine (tavaliselt 24-72 tundi) suurendab tõenäosust fikseerida harvemaid või öiseid epileptilisi hoogesid.

Funktsioon
  • Registreerib pidevalt ajulaineid (EEG) samaaegselt videokaadriga.
  • Võimaldab täpset seostamist patsiendi käitumise, liigutuste või sümptomite ja ajulainete vahel.
  • Aitab eristada epileptilisi hoogesid teistest sarnaseid sümptomeid põhjustavatest seisunditest (nt südame- või psüühikahäired).
Rakendusala
  • Kasutatakse peamiselt neuroloogias ja epileptoloogias.
  • Oluline epilepsia tüübi täpseks määramiseks ja ravikava efektiivsuse hindamiseks.
  • Kasulik enne epilepsia kirurgilist ravi, et lokaliseerida hoogepesakond.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb arstiga konsulteerida vajalike ravimite (nt epilepsiaravimite) kohandamise kohta.
  • Patsient võib olla palutud magama jääda vähem kui tavaliselt, et suurendada hoogede tekkimise tõenäosust ('une deprivatsioon').
  • Pea nahk tuleb puhastada ja EEG elektroodid kinnitatakse pea nahale spetsiaalse pastaga või liimiga.
  • Uuring viiakse läbi spetsiaalses haigla osakonnas või monitoringukabinetis.
Protseduuri käik
  • Patsient asub eriruumi, kus on paigaldatud videokaamerad ja helisalvesti.
  • EEG elektroodid salvestavad pidevalt ajulaineid, samal ajal kui kaamera fikseerib patsiendi liigutused ja käitumise.
  • Uuring kestab tavaliselt 24 kuni 72 tundi. Patsient saab ruumis normaalselt liikuda, süüa ja vajadusel käia tualetis.
  • Meditsiinitöötajad jälgivad salvestust reaalajas või analüüsivad hiljem. Patsient võib nuppu vajutada, et märgistada sümptomite algust.
  • Pärast uuringu lõppu elektroodid eemaldatakse ja andmeid analüüsitakse põhjalikult.
Epileptilised häired
  • Fokaalsed hooged (algavad aju ühes piirkonnas).
  • Generaliseeritud hooged (haaravad koogu kogu aju).
  • Mitteliigutushaigushooged (nt ained, kus patsient 'välja lülitub').
  • Epileptiformne aktiivsus ilma kliniliste hoogedeta.
Muud neurofoloogilised seisundid
  • Uneapnoe või muud unehäired, mis võivad tekitada sarnaseid sümptomeid.
  • Psühhogeenised mitte-epileptilised hooged (PNES).
  • Liigestehalvatus või muud liigutushäired.
Hinnang
  • Hoogepesakonna täpne asukoht ajus.
  • Hoogede sagedus ja ajaline jaotus.
  • Ravivaliku ja -tõhususe hindamine.
Kliinilised sümptomid ja eesmärgid
  • Ebaselge päritoluga teadvusekaotused või krambid.
  • Epilepsia tüübi täpne määratlemine.
  • Ravi vastupidavuse hindamine ravimitele (refrakterne epilepsia).
  • Kirurgilise ravi planeerimine epilepsia korral.
  • Kahtlus psühhogeeniliste mitte-epileptiliste hoogede (PNES) osas.
  • Unehäirete või öiste sündmuste uurimine.
Spetsialistid
  • Neuroloog - hindab neuroloogilisi sümptomeid ja korraldab uuringuid.
  • Epileptoloog - epilepsia eriarst, kes spetsialiseerub keerukate juhtumite hindamisele ja ravikavade koostamisele.