Nüstagmus (kontrollimatu silmaliigutus)
Kirjeldus
Nüstagmus ehk kontrollimatu silmaliigutus on seisund, kus silmad teevad korduvalt ja tahtmatult kiireid, rütmilisi liigutusi (näiteks vibratsioonilaadseid või pöörlevald liigutusi). See võib olla ajutine või püsiv, ilmneda ühes või mõlemas silmas ning võib olla seotud nägemise, tasakaalu või peapööritusega.
Nüstagmus on silmade tahtmatu liikumine, mis toimub enamasti kiiresti ühes suunas ja aeglasemalt tagasi. Seda kontrollida ei saa. See on sagedamini sümptom mõne aluseks oleva häire tunnus, mitte iseseisev haigus. Liikumine võib olla horisontaalne (vasakule-paremale), vertikaalne (üles-alla) või pöörlev. Kõige sagedamini põhjustab seda tasakaalu- ja liikumistaju organi (sisekõrva) häire või aju osade, mis kontrollivad silmaliigutusi, kahjustus. Ajutist nüstagmust võib esile kutsua ka näiteks kiiresti pöörlemine (nagu karusselliga sõitmine), mis tavaliselt kaob iseenesest.
- Füsioloogiline nüstagmus: kiiresti pöörlemise või vaatlemise tagajärg (nt karusselliga sõitmine), mis kaob lühikese ajaga.
- Väsimus, stress või liigne kofeiini tarbimine, mis võib lühiajaliselt soodustada silmaliigutusi.
- Sünnist saadud (kaasasündinud) nüstagmus, mis on esinenud lapsepõlvest saati ja mida inimene ise tavaliselt ei märka (sel juhul võib olla nägemise nõrgenemine).
- Mõned ravimid (nt antiepileptikumid, rahustid) võivad kõrvaltoimena põhjustada silmaliigutusi.
- Sisekõrva kahjustused: Menièri tõbi, labürintiit või seisukord pärast kõrvakaitset.
- Aju- ja närvisüsteemi kahjustused: insult (ajurabandus), muljus, skleroos (MS), ajukasvaja või neurodegeneratiivsed haigused.
- Albinism või kaasasündinud katarakt, mis põhjustab nägemise puuet ja sellega seotud nüstagmust.
- Aju tursumine (nt trauma tagajärjel) või alkoholi või mürgistuse (nt raske metallidega) mõju kesknärvisüsteemile.
- Metaboolsed häired või B-vitamiinide puudus.
Kui nüstagmus on ajutine ja seotud väsimuse või stressiga, võivad aidata järgmised meetodid: puhkamine ja piisav uni, stressi vähendamine (nt hingamisharjutused), kofeiini ja alkoholi tarbimise piiramine. Vältige olukordi, mis sümptomeid esile kutsub (nt kiireid pealiigutusi või pööramist). Kui sümptomid on püsivad või segavad nägemist, on oluline pöörduda arsti poole. Enne arstivisiiti pane tähele, millal sümptomid ilmnevad (nt kindlates suundades vaatlemisel) ja kas neid kaasneb peapööritus või iiveldus – see info aitab arstil diagnoosi püstitada. Ärge võtke ise ravimeid ilma arsti konsultatsioonita.
- Nüstagmus ilmunud järsku koos ühe kehapoolese nõrkuse, kõne häirete, näonormuse või tugeva peavaluga – need võivad olla insoldi märgid.
- Silmaliigutustele lisandub äge peapööritus, iiveldus, oksendamine või kõrva kinnitus, eriti kui need sümptomid tekivad peatrauma järel.
- Äkkselt ilmnenud nüstagmus koos kahekordse nägemise, nägemise kaotamise või silmade väljaulatumisega.
- Kaotate järsult tasakaalu või teadvuse.
- Kontrollimatu silmaliigutus on püsiv või halveneb aja jooksul.
- Nüstagmusega kaasneb pidev peapööritus, kuulmise halvenemine või kõrva kohal survetunne.
- Nägemine muutub hägustunuks või teil on raskusi fokuseerimisega.
- Sümptomid segavad igapäevast tegevust (nt autojuhtimist, lugemist).
- Nüstagmus on seotud uue ravimi võtmisega.