Hajgeline skleroos
Kirjeldus
Hajgeline skleroos (HS) on krooniline autoimmuunhaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi – peaaju ja seljaaju. See põhjustab närvikiudude mülini katte lagunemist, mis omakorda takib närviimpulsside normaalset levikut. Haigus võib avalduda väga erinevate neuroloogiliste sümptomitena, mis mõjutavad liikumist, tunnetust, nägemist ja igapäevaelu kvaliteeti.
Hajgeline skleroos on pikaajaline, sageli progresseeruv haigus, mille korral organismi immuunsüsteem ründab eksikombel ja kahjustab kesknärvisüsteemi rakke. See autoimmuunne reaktsioon põhjustab põletikulisi fookusi ja mülini katte kahjustusi (demüelinatsiooni) aju ja seljaaju närvikiududel. Mülin toimib närviimpulsside kiire edasikandmise isolatsioonikihina. Selle kahjustumise tõttu aeglustub või katkeb signaalide ülekanne, mis avaldub erinevate funktsioonihäiretena. Haigus võib kulgeda hoogudena (relapsid), millele järgneb paranemine (remissioon), või progresseeruda pidevalt.
- Jäsemete nõrkus või tuimus (tihtipeale ühel pool keha)
- Koordinatsioonihäired, tasakaalukaotused, kömpeldamine
- Lihaste jäikus või spastilisus (pinge)
- Rasked käimisel
- Nägemise hägustumine või kaotamine (tihti ühes silmas), valu silmaliigutamisel
- Nägemisnärvi põletik (neuritis optica)
- Pistetunne, põletav tundmus või 'tulipunktid' nahal
- Puudulik puutetunne
- Püsiv, ülekoormav väsimus, mis ei kao puhkega
- Mäluhäired, keskendumisraskused, mõtlemise aeglustumine
- Tuju kõikumised, depressioon
- Kõne häired (aeglane, porisev kõne)
- Põie- ja soolefunktsiooni probleemid (küsimine, kõhukinnisus)
- Soolised valud, näojalgvalud
- Suguelundite talitlushäired
Hajgelise skleroosi täpset põhjust ei tunta. Arvatakse, et see on tingitud mitme teguri koostoimest, mis käivitab autoimmuunse reaktsiooni. Levinumad riskitegurid on: geneetiline kalduvus (ligi sugulaste haigus suurendab riski), keskkonnategurid (nt. vitamiini D puudus, eriti varajases eas; elukoht kaugel ekvaatorist), viirusinfektsioonid (nt. Epstein-Barri viirus võib olla käivitavaks faktoriks), suitsetamine ja sugu (naised haigestuvad umbes 2-3 korda sagedamini kui mehed). Haigus ei ole otseselt pärilik ega nakkav.
Hajgelise skleroosi diagnoosimine võib olla keeruline, kuna sümptomid sarnanevad teiste närvisüsteemi haigustega. Diagnoos põhineb mitmel meetodil: detailsel anamneesil ja neuroloogilisel läbivaatusel, et tuvastada funktsioonikahjustusi. Magnetresonantstomograafia (MRI) on võtmetähtsusega meetod, mis näitab iseloomulikke põletikulisi fookusi või mülini kahjustusi ajus ja/või seljaajus. Seljaajuvedeliku uurimine lumbaalpunktsiooni teel võib näidata autoimmuunset tegevust (nt. oligoklonaalsed ribad). Vajadusel tehakse ka verianalüüse, et välistada muud haigused (nt. Lyme'i tõbi), ning elektrofüsioloogilisi uuringuid (võimalike signaalide edasikandumise aeglustuste hindamiseks).
Hajgelise skleroosi ravistrateegia on suunatud hoogude kontrollimisele, remissiooniperioodide pikendamisele, sümptomite leevendamisele ja elukvaliteedi parandamisele. Põhilised ravivõtted: Haiguse modifitseeriv ravi (DMT) – see on teraapia alus, mis püüab aeglustada haiguse kulgemist ja vähendada hoogude sagedust ning tõsidust. Kasutatakse immuunsüsteemi talitlust mõjutavaid preparaate (nt. interferoonid, monoklonaalsed antikehad). Hoogude raviks kasutatakse lühiajaliselt suurematel doosidel kortikosteroide (nt. metüülprednisoloon), et kiirendada sümptomite taastumist. Sümptomaatiline ravi hõlmab spastilisuse vähendamiseks lihaslõdvestajaid, väsimuse vastaseid vahendeid, valu leevendamist, füsioteraapiat, kehalist treeningut, logopeedia ja ergoteraapiat. Oluline on ka tervislik eluviis: tasakaalustatud toitumine, piisav puhkus, stressi vähendamine ja vitamiin D tase kontrolli all.
Konsulteerige neuroloogiga või perearstiga kohe, kui teil tekib mõni järgmistest murettekitavatest sümptomitest: äkiline või märkimisväärne nägemishäire (hägune nägemine, kaotamine), ühe kehapoole nõrkus või tuimus, selgelt tuntav tasakaalukaotus või koordinatsioonihäire, kõne järsk halvenemine (porisev, ebaselge kõne). Samuti tasub pöörduda arsti poole, kui teil on pikaajaline, seletamatu väsimus või kognitiivsed raskused, mis mõjutavad igapäevast elu. Varajane diagnostika ja ravile asumine on hajgelise skleroosi pikaajalise prognoosi ja elukvaliteedi parandamise seisukohalt äärmiselt olulised.