Südame magnetresonantstomograafia stressitestiga
Südame magnetresonantstomograafia (MRT) stressitestiga on mitteinvasiivne diagnostiline protseduur, mis ühendab südame detailseid struktuurselt pilte funktsionaalse stressitestiga. See võimaldab hinnata südame vereringet, verevoolu muutusi koormuse ajal, südame lihaskoe elujõulisust ja võimalikke isheemilisi piirkondi.
- Hindab südame funktsiooni ja verevarustust füüsilise või farmakoloogilise koormuse ajal.
- Võimaldab visualiseerida südame anatoomiat, lihaskoe seisundit ja verd toovate arterite ülesehitust.
- Kasutab magnetväli ja raadiolained ohutult kuvamiseks.
- Stressikomponenti tekitab kas jalgrattatrepp või ravim (nt dobutamiin, adenosiin).
- Enne protseduuri kinnitatakse patsient monitorile ja paigaldatakse südamelektroodid.
- Tehakse põhi-MRT skaneerimine südame puhkeolekus.
- Seejärel algab stressifaas: kasutades spetsiaalset treppi või manustades ravimi vereringesse, et jäljendada füüsilist koormust.
- Koormuse ajal teostatakse reaalajas uued MRT skaneerimised, et fikseerida verevoolu muutused.
- Protseduur võtab kokku umbes 60–90 minutit.
- Koronaararterite ahtustus või blokaad (isheemia), mis põhjustab verevoolu puudulikkust koormuse ajal.
- Mikrotsirkulatsiooni häired.
- Elujõuliste lihaskoe osade puudumine koormusel (viitab müokardi isheemiale).
- Südame löögimahu vähenemine koormuse ajal.
- Regionalne lihaskoe liigsumatus või liikumishäired.
- Kardiomüopaatia (nt hüpertroofiline kardiomüopaatia).
- Varjatud südamepuudulikkus.
- Kahtlus kroonilise südame isheemilise haiguse (angiina) olemasolus, kui teised testid on ebamäärased.
- Hinnata südame elujõulisust pärast südameinfarkti või teisi müokardi kahjustusi.
- Koronaararterite anomaaliate või kaasasündinud südamevigade hindamine.
- Enne suuremate kardiohirurgiliste protseduuride plaaneerimist.
- Kardioloog
- Radioloog (eriti kardiovaskulaarse kuvamisdiagnostika valdkonnas)
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
5Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!