Parkinsoni tõbi

Parkinsoni tõbi on üks levinumaid kesknärvisüsteemi degeneratiivseid haigusi, mis avaldub peamiselt liikumishäirete näol. See on pikaajaline, aeglaselt kulgev seisund, mis mõjutab inimese igapäevaelu. Õigeaegne tuvastamine ja korralik tervishoiukava võivad oluliselt parandada elukvaliteeti.

Mis on Parkinsoni tõbi?

Parkinsoni tõbi on krooniline neuroloogiline haigus, mida iseloomustab aju teatud piirkondades (substantia nigra) dopamiini tootvate rakkude järkjärguline hukkumine. Dopamiin on oluline virgatsaine, mis tagab sujuvate ja kontrollitud liigutuste tegemise. Rakkude vähenedes tekib dopamiinipuudus, mis põhjustab iseloomulikke liikumishäireid, nagu värisemine (tremor), liikumispidavus (bradükineesia) ja lihaste kangetus. Haigus mõjutab mitte ainult motoorikat, vaid võib kaasa tuua ka mittemotoorseid sümptomeid, näiteks meeleolu häireid, une- ja lõhnatundlikkuse probleeme.

Sümptomid

Peamised motoorsed tunnused

Puhkev värisemine (tremor) - sagedamini esmalt ühes käes või sõrmedes.
Liikumispidavus (bradükineesia) - liigutused muutuvad aeglasemaks ja raskemini käivituvaks.
Lihaste kangetus (rijidiidsus) - jäik tunne kätes, jalgades või kaelas.
Posturaalse ebastabiilsuse (tasakaaluhäire) teke - tavalisem haiguse hilisemas staadiumis.

Mittemotoorsed sümptomid

Lõhnatundlikkuse vähenemine.
Autonoomse närvisüsteemi häired (nt vererõhulangus, seedehäired, uriinipidamatus).
Uneprobleemid ja väsimus.
Meeleoluhäired (näiteks depressioon, ärevus).
Kognitiivsed muutused (mäluhäired, aeglustunud mõtlemine).

Igapäevaelu mõjutavad tegurid

Käsialas kirja vähenemine (mikrograafia).
Hääle muutumine (see võib muutuda vaiksemaks või monotonsemaks).
Imetlusnäo vähenemine.
Kõnnaku muutus (väikesed sammud, lohisedes kõndimine).

Põhjused ja riskitegurid

Parkinsoni tõve täpne põhjus on teadmata. Arvatakse, et see on tingitud geneetiliste tegurite ja keskkonnatingimuste (nt teatud toksinid) koosmõjust. Haigusega kaasneb dopamiini tootvate rakkude lagunemine. Peamised riskitegurid on vanus (haigus sagedamini 60-aastastel ja vanematel) ning perekondlik eelsoodumus (teatud geneetilised mutatsioonid). Mehed haigestuvad naistest veidi sagedamini. Mõnel juhul on seostatud riski suurenemist pikaajalise pestitsiidide või raskmetallide kokkupuutega.

Diagnostika

Parkinsoni tõve diagnoos põhineb peamiselt neuroloogilistel uuringutel ja anamneesil. Spetsiifilist vere- või kudede testi diagnoosi kinnitamiseks ei ole. Neurolog hindab patsiendi sümptomeid, refleksse, lihastoonust ja koordinatsiooni. Võidakse kasutada dopamiini transporterit kajastavaid uuringuid (DAT-SPECT), et eristada Parkinsoni tõbe teistest sarnaseid sümptomeid põhjustavatest seisunditest. Magnetresonantstomograafia (MRI) või arvutitomograafia (CT) võivad olla kasulikud teiste võimalike aju kahjustuste väljaarvamiseks.

Ravi

Parkinsoni tõbi on praegu ravimatu, kuid sümptomeid on võimalik tõhusalt kontrollida. Raviplaan koostatakse individuaalselt. Põhiline ravivõte on dopamiini asendusravi (nt levodopa), mis täidab aju dopamiinipuudust. Kasutatakse ka dopamiini agonistide, MAO-B ja COMT ensüümi inhibiitorite jms ravimeid. Tõsiseid liikumishäirete korral võidakse kasutada sügava aju stimulatsiooni (DBS) operatsiooni. Olulist rolli mängivad regulaarne füsioteraapia ja kehaline treening, mis parandavad liikuvust ja tasakaalu. Logopeedi abiga saab parandada kõne selgust. Toetus psühholoogilt ja patsientide toetusgruppidest on samuti väga olulised.

Millal pöörduda arsti poole?

Pöörduge neuroloogi poole, kui märkate ise või teie lähedane järgmisi hoiatussignaale: püsivat värisemist (tremorit) ühes kehapooles; märgatavat liikumiste aeglustumist; jäikust käte, jalgade või kaela piirkonnas; muutusi kõnnakus (lohisedes kõndimine) või tasakaalutunnetes; käsialas järsu halvenemist (kirjamärkide vähenemist); või hääle muutumist (see muutub vaiksemaks). Oluline on arsti juurde pöörduda võimalikult varakult, et alustada sobivat ravi ja aeglustada haiguse progressiooni ning säilitada elukvaliteeti. Äge meditsiiniline abi on vajalik, kui ravimid põhjustavad äkkselt tekkinud raskusi liikumises või tekivad segadusseisundid (hallutsinatsioonid).

Seotud uuringud: Parkinsoni tõbi

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Uuringute väärtused tõusevad

Selle haiguse korral on nende uuringute tulemus tavaliselt normist kõrgem

Uuringute väärtused langevad

Selle haiguse korral on nende uuringute tulemus tavaliselt normist madalam

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!

Nimi *

E-post * (ei avaldata avalikult)

Kommentaar *

Nõustun arutelu reeglitega ja kinnitan, et vastutan oma kommentaari sisu eest ise. *

Arutelu reeglid

Üldsätted. Need reeglid reguleerivad kommentaaride avaldamist portaalis. Kommentaari avaldades kinnitate, et olete reeglitega tutvunud ja nendega nõus. Portaali administratsioonil on õigus reegleid igal ajal uuendada — kehtib avaldamise hetkel kehtiv redaktsioon.
Platvormi staatus. Portaal on üksnes tehniline platvorm, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma arvamusi ja kogemusi. Portaal ei kontrolli kommentaare eelnevalt, ei toimeta neid ega ole nende autor, mistõttu ei vastuta kasutajate avaldatud sisu eest.
Vastutus sisu eest. Kommentaari sisu eest vastutab täies ulatuses selle avaldaja. Kommentaari avaldades kinnitate, et teie sisu ei riku õigusakte ega kolmandate isikute õigusi, ning kohustute hüvitama portaalile ja kolmandatele isikutele kõik teie kommentaarist tulenevad kahjud.
Keelatud sisu. Keelatud on avaldada: linke, reklaami ja enesereklaami; roppusi; solvanguid, kiusamist, laimu ja vihakõnet; enda või kolmandate isikute isikuandmeid (telefoninumbreid, aadresse, e-posti jne); üleskutseid mitte järgida arsti juhiseid või ravist loobuda; eksitavat meditsiinilist teavet; autoriõigusi rikkuvat või muul viisil ebaseaduslikku sisu. Süsteem lükkab osa sellisest sisust automaatselt tagasi, ülejäänu eemaldavad moderaatorid.
Mitte meditsiiniline konsultatsioon. Kommentaarid on kasutajate isiklikud arvamused ja kogemused — need ei ole meditsiiniline konsultatsioon, diagnoos ega raviotsus ega saa asendada tervishoiuspetsialisti hinnangut. Portaal ei vastuta kommentaaride sisu põhjal tehtud otsuste eest.
Isikuandmete töötlemine. Kommentaari avaldamisel salvestatakse ja säilitatakse: teie nimi, e-posti aadress, IP-aadress, seadme ja brauseri teave ning avaldamise aeg. Andmeid töödeldakse kommentaaride avaldamise, modereerimise ja väärkasutuse ennetamise eesmärgil, neid ei avaldata avalikult (välja arvatud teie nimi) ning need võidakse õigusaktidega ettenähtud korras edastada pädevatele asutustele. Teil on õigus oma andmetega tutvuda, nõuda nende parandamist või kustutamist — pöörduge portaalis toodud kontaktidel.
Sisu litsents. Kommentaari avaldades annate portaalile tasuta, mitteainuõigusliku, territoriaalselt piiramatu õiguse kommentaari avaldada, säilitada, modereerida ja portaalis tsiteerida.
Modereerimine ja kaebused. Portaali administratsioonil on õigus omal äranägemisel ja eelneva hoiatuseta eemaldada või toimetada mis tahes kommentaari, blokeerida rikkujate IP-aadresse ja piirata kommenteerimise võimalust. Sobimatust kommentaarist saate teatada nupuga „Teata" — teated vaatavad üle moderaatorid.
Lõppsätted. Reeglitele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Kui mõni reeglite säte tunnistatakse kehtetuks, jäävad ülejäänud sätted kehtima. Kommentaare saavad avaldada üksnes nende reeglitega nõustunud isikud — nõusolekut kinnitatakse vormi juures oleva märkeruudu abil.