Hüdrotsefalia

Hüdrotsefalia on mitte eriti iseseisev haigus, vaid pigem patoloogiline seisund, mis tuleneb ajuvedeliku tasakaalustamatus. Ajuvedelik (likvor) tsirkuleerib peaaju ventriklites ja seljaaju ümber, toimides patjendina ja kaitsevahendina, samuti ainevahetuse toetajana. Tavaliselt säilib likvori tootmise ja imendumise tasakaal. Hüdrotsefalia tekib siis, kui likvori liigne kogunemine (näiteks takistuse tõttu voolule) või ebaõige imendumine sunnib vedelikku ventriklitesse pressima, mis need laiendab. See survetõuge ajukoele (eriti lapse puhul, kelle koljuõmblused pole veel sulgunud) võib kahjustada arenevat aju, põhjustades arengupuudeid, neuroloogilisi häireid või isegi eluohtlikku seisundit.

Hüdrotsefalia jaotatakse peamiselt kahte tüüpi, mis määravad ka põhjused:

Oklusiivne (mittetegev) hüdrotsefalia: Tekib likvori voolutee takistuse tõttu ventriklisüsteemis. Põhjused: kaasasündinud anomaaliad (nt Sylvise veejuha ahenemine), ajukasvajad, tsüstad, veresoonkonnahaigused (nt AVM), mõned infektsioonid või põletikulised haigused (nt aju ja seljaaju kestade põletik).

Mitteoklusiivne (tegev) hüdrotsefalia: Likvori imendumine aju vereringesse on häiritud. Põhjused: Intrakraniaalne veresoonte haigus (nt subarahnoidaalne verejooksus), trauma, menin-giit, enneaegne sünd (mis võib kaasa tuua intraventrikulaarse verejooksu).

Riskitegurid: Enneaegne sünd (suurem risk intraventrikulaarse verejooksu tõttu), raseduse ajal ema läbivate infektsioonide (nt tsütomegaloviirus), peaaju trauma või operatsioon, kesk närvisüsteemi kasvajad.

Hüdrotsefalia diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja neuroloogilise uuringuga. Järgnevad spetsiaalsed kujutlusdiagnostika uuringud:

• Ultraheliuuring (ultraheli): Esmane meetod kolju sulgumata imikutel. Võimaldab hinnata ventriklite suurust.
• Arvutitomograafia (CT): Kiire uuring, mis annab hea ülevaate ventriklite suurusest ja võimalikest põhjustest (nt verejooks, kasvajad). Kasutatakse sageli kiireloomuliste olukordade korral.
• Magnetresonantstomograafia (MRT): Kuldne standard. Pakib üksikasjalikku infot aju anatoomia, likvorivoolu ja võimalike takistuste kohta. Eriti oluline keerukate juhtumite või operatsiooni planeerimise korral.
• Intrauteriinne diagnostika: Raseduse ajal saab kahtlustada hüdrotsefaliat loote ultraheliuuringul.
• Likvori rõhu mõõtmine (lumbaalpunktsioon): Teatud juhtudel võidakse teha likvori rõhu mõõtmist, et kinnitada diagnoosi või eristada teisi seisundeid.

Hüdrotsefalia põhiline ravi on kirurgiline. Eesmärk on taastada likvori normaalse voolu ja/või vähendada selle kogust ajus.

Peamised kirurgilised meetodid:

1. Šunteerimine: Kõige levinum meetod. Põhimõte on paigaldada süsteem, mis koosneb ventriklisse viivast torust, rõhuregulaatorist ja väljavoolutorust (tavaliselt kõhuõõnde). See süsteem suunab liigse likvori ajust eemale, kus see imendub. Šundid võivad olla vajalikud kogu eluks, kuid vajavad mõnikord korrigeerimist või vahetust.

2. Endoskoopiline kolmas ventriklostoomia (ETV): Alternatiiv meetod teatud tüüpi takistuse korral. Neurokirurg teeb endoskoobi abil väikese ava kolmanda ventriklisse, et luua uus teekond likvori voolamiseks, vältides šundi paigaldamist. See meetod ei sobi kõigile patsientidele.

Toetusravimid: Mõnel juhul (nt ooterežiimis operatsioonini) võidakse kasutada diureetikume (nt acetatsolamiidi), et ajutiselt vähendada likvori tootmist, kuid see ei ole pikaajaline lahendus.

Rehabilitatsioon: Pärast edukat operatsiooni võib patsient vajada täiendavat abi: füüsikalist ravi (tasakaalu, kõndimise parandamiseks), logopeedilist ravi (kõne arendamiseks) või eripedagoogilist tuge (õppimisraskuste korral).

On oluline teada hüdrotsefalia erakorralisi märke, mis nõuavad kohest meditsiinilist abi:

• Imikul või lapsel: Äkiline või väga tugev oksendamine. Eriti murettekitav on oksendamine ilma nakkushaiguse tunnusteta. Lapse liigne uimus või äärmiselt raskel äratamisel. Krambihoog. Pea kiire, ebanormaalne kasv. Fontanelli turgu tõusmine või pingul olemine.
• Täiskasvanul: Äkiline, raskepärane peavalu, mida võib kirjeldada kui "elu jooksul kõige hullemat". Äkiline nägemishäire või kahene nägemine. Äkiline kõndimisraskus või tasakaalukaotus, mis viib kukkumiseni. Segadus, orienteerumisraskused või mälu järsk halvenemine. Äkiline isiksuse või käitumise muutus.

Kui teil on kahtlus, et teie laps või lähedane võib kannatada hüdrotsefalia all (näiteks märkamata arengu viivitust või kestvaid peavalusid), on oluline planeerida kontsultatsioon perearsti või neuroloogiga. Varem diagnoosimine ja ravim alustamine on võtmetähtsaga tulemuse parandamiseks.