Hüdrotsefalia

Hüdrotsefalia on seisund, mille korral ajus ja/või seljaaju ümber koguneb liigne ajuvedelikku (likvorit). See toob kaasa peaaju ventriklite (õõnsuste) laienemise ning survet ajukoele, mis võib põhjustada tõsist ajukahjustust. See on oluline neuroloogiline haigus, mis võib esineda nii vastsündinutel kui ka täiskasvanutel, ning õigeaegne diagnostika ja ravim on kriitilised.

Kelle poole pöörduda?

Diagnoosimiseks ja raviks pöördutakse tavaliselt selle valdkonna spetsialistide poole:

Hüdrotsefalia on mitte eriti iseseisev haigus, vaid pigem patoloogiline seisund, mis tuleneb ajuvedeliku tasakaalustamatus. Ajuvedelik (likvor) tsirkuleerib peaaju ventriklites ja seljaaju ümber, toimides patjendina ja kaitsevahendina, samuti ainevahetuse toetajana. Tavaliselt säilib likvori tootmise ja imendumise tasakaal. Hüdrotsefalia tekib siis, kui likvori liigne kogunemine (näiteks takistuse tõttu voolule) või ebaõige imendumine sunnib vedelikku ventriklitesse pressima, mis need laiendab. See survetõuge ajukoele (eriti lapse puhul, kelle koljuõmblused pole veel sulgunud) võib kahjustada arenevat aju, põhjustades arengupuudeid, neuroloogilisi häireid või isegi eluohtlikku seisundit.

Imikutel ja väikelastel
  • Ebanormaalselt kiire peaümbermõõtu kasv
  • Tõrges, pingeallane pealaeliide (fontanell)
  • Silmanähtavad veenid peanahal
  • Allapoole suunatud pilk ('päikeseloojangusilm'; päikeseloojangu sümptom)
  • Erutus, ärritus või vastupidi – liigne uimus
  • Oksendamine ilma nakkushaiguse tunnusteta
  • Toitumisraskused
  • Arengu viivitus (nt istumine, roomamine)
Lastel ja täiskasvanutel
  • Peavalud (eriti hommikul või pärast lamamist)
  • Iiveldus ja oksendamine
  • Nägemisprobleemid (nt hägune nägemine, kahene nägemine)
  • Tasakaaluhäired ja kõndimisraskused
  • Krambid
  • Keskendumis- ja mäluraskused
  • Isiksuse või käitumise muutused (apaatia, ärritus)
  • Kuseerituse kaotus (inkontinents)

Hüdrotsefalia jaotatakse peamiselt kahte tüüpi, mis määravad ka põhjused:

Oklusiivne (mittetegev) hüdrotsefalia: Tekib likvori voolutee takistuse tõttu ventriklisüsteemis. Põhjused: kaasasündinud anomaaliad (nt Sylvise veejuha ahenemine), ajukasvajad, tsüstad, veresoonkonnahaigused (nt AVM), mõned infektsioonid või põletikulised haigused (nt aju ja seljaaju kestade põletik).

Mitteoklusiivne (tegev) hüdrotsefalia: Likvori imendumine aju vereringesse on häiritud. Põhjused: Intrakraniaalne veresoonte haigus (nt subarahnoidaalne verejooksus), trauma, menin-giit, enneaegne sünd (mis võib kaasa tuua intraventrikulaarse verejooksu).

Riskitegurid: Enneaegne sünd (suurem risk intraventrikulaarse verejooksu tõttu), raseduse ajal ema läbivate infektsioonide (nt tsütomegaloviirus), peaaju trauma või operatsioon, kesk närvisüsteemi kasvajad.

Hüdrotsefalia diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja neuroloogilise uuringuga. Järgnevad spetsiaalsed kujutlusdiagnostika uuringud:

  • Ultraheliuuring (ultraheli): Esmane meetod kolju sulgumata imikutel. Võimaldab hinnata ventriklite suurust.
  • Arvutitomograafia (CT): Kiire uuring, mis annab hea ülevaate ventriklite suurusest ja võimalikest põhjustest (nt verejooks, kasvajad). Kasutatakse sageli kiireloomuliste olukordade korral.
  • Magnetresonantstomograafia (MRT): Kuldne standard. Pakib üksikasjalikku infot aju anatoomia, likvorivoolu ja võimalike takistuste kohta. Eriti oluline keerukate juhtumite või operatsiooni planeerimise korral.
  • Intrauteriinne diagnostika: Raseduse ajal saab kahtlustada hüdrotsefaliat loote ultraheliuuringul.
  • Likvori rõhu mõõtmine (lumbaalpunktsioon): Teatud juhtudel võidakse teha likvori rõhu mõõtmist, et kinnitada diagnoosi või eristada teisi seisundeid.

Hüdrotsefalia põhiline ravi on kirurgiline. Eesmärk on taastada likvori normaalse voolu ja/või vähendada selle kogust ajus.

Peamised kirurgilised meetodid:
1. Šunteerimine: Kõige levinum meetod. Põhimõte on paigaldada süsteem, mis koosneb ventriklisse viivast torust, rõhuregulaatorist ja väljavoolutorust (tavaliselt kõhuõõnde). See süsteem suunab liigse likvori ajust eemale, kus see imendub. Šundid võivad olla vajalikud kogu eluks, kuid vajavad mõnikord korrigeerimist või vahetust.
2. Endoskoopiline kolmas ventriklostoomia (ETV): Alternatiiv meetod teatud tüüpi takistuse korral. Neurokirurg teeb endoskoobi abil väikese ava kolmanda ventriklisse, et luua uus teekond likvori voolamiseks, vältides šundi paigaldamist. See meetod ei sobi kõigile patsientidele.

Toetusravimid: Mõnel juhul (nt ooterežiimis operatsioonini) võidakse kasutada diureetikume (nt acetatsolamiidi), et ajutiselt vähendada likvori tootmist, kuid see ei ole pikaajaline lahendus.

Rehabilitatsioon: Pärast edukat operatsiooni võib patsient vajada täiendavat abi: füüsikalist ravi (tasakaalu, kõndimise parandamiseks), logopeedilist ravi (kõne arendamiseks) või eripedagoogilist tuge (õppimisraskuste korral).

On oluline teada hüdrotsefalia erakorralisi märke, mis nõuavad kohest meditsiinilist abi:

  • Imikul või lapsel: Äkiline või väga tugev oksendamine. Eriti murettekitav on oksendamine ilma nakkushaiguse tunnusteta. Lapse liigne uimus või äärmiselt raskel äratamisel. Krambihoog. Pea kiire, ebanormaalne kasv. Fontanelli turgu tõusmine või pingul olemine.
  • Täiskasvanul: Äkiline, raskepärane peavalu, mida võib kirjeldada kui "elu jooksul kõige hullemat". Äkiline nägemishäire või kahene nägemine. Äkiline kõndimisraskus või tasakaalukaotus, mis viib kukkumiseni. Segadus, orienteerumisraskused või mälu järsk halvenemine. Äkiline isiksuse või käitumise muutus.

Kui teil on kahtlus, et teie laps või lähedane võib kannatada hüdrotsefalia all (näiteks märkamata arengu viivitust või kestvaid peavalusid), on oluline planeerida kontsultatsioon perearsti või neuroloogiga. Varem diagnoosimine ja ravim alustamine on võtmetähtsaga tulemuse parandamiseks.


Seotud uuringud: Hüdrotsefalia

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Uuringute väärtused tõusevad

3
Selle haiguse korral on nende uuringute tulemus tavaliselt normist kõrgem

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Muud seotud uuringud

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!