Glioma
Kirjeldus
Glioma on peaaju või seljaaju primaarne kasvaja, mis tekib gliaalrakkudest – aju tugikoest. See on üks levinumaid kesknärvisüsteemi kasvajaid ja selle käitumine võib olla väga erinev, alates aeglaselt kasvavatest kuni väga agressiivseteni. Õigeaegne diagnostika ja individuaalne ravi on võtmetähtsusega tulemuste parandamiseks.
Glioma on kasvaja, mis areneb ajus või seljaajus gliaalrakkudest. Gliaalrakud (nt astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid) ei ole närvirakud, vaid nad pakuvad närvirakkudele toetust, kaitsevad neid ja tagavad nende toitainete varustamise. Kui gliaalrakud hakkavad kontrollimatult paljunema, tekib glioma. See võib esineda peaaju erinevates osades, kõige sagedamini suurajus, ja selle asukoht määrab suuresti nii sümptomid kui ka ravi võimalused. Gliomasid liigitatakse nende agressiivsuse astme (I-IV) ja raku tüübi järgi (nt astrotsütoom, oligodendroglioom).
- Peavalu, mis on sageli tugevam hommikuti või lamamise asendis
- Iiveldus ja oksendamine
- Nägemis-, kuulmis- või kõnehäired
- Personaalsuse või käitumise muutused
- Mäluhäired või kontsentratsiooniraskused
- Nõrkus, tuimus või krambid keha ühes pooles (nt käes või jalas)
- Kõne raskused (afasia)
- Tasakaaluhäired või kõnnaku muutused
- Nägemisvälja kadumine (näiteks nägemine poolikut pilti)
- Esimene märk võib olla krambihoog, mis on seotud kasvaja ärritava toimega ajukoorile
Gliomade täpne põhjus on enamikul juhtudel teadmata. Enamik gliomasid tekib juhuslike geenimutatsioonide tulemusena, mitte pärilikult. Teadaolevad riskitegurid on piiratud. Ioniseeriva kiirguse suur doos (nt mõne teise vähivormi raviks saadud kiiritusravi) on tugevalt seotud gliomade hilisema arengu riskiga. Vähesel määral on seotud mõned pärilikkusega seotud sündroomid nagu neurofibromatoos tüüp 1. Teised tegurid nagu mobiiltelefonid või toitumisharjumused pole teaduslikult tõestatud kui gliomade põhjustajad.
Gliomade kahtlus tekib tavaliselt anamneesi ja neuroloogilise uuringu põhjal. Kõige olulisemad kujutavad uuringud on magnetresonantstomograafia (MRI) ja kompuutertomograafia (KT). MRI võimaldab täpselt visualiseerida kasvaja suurust, kuju, asukohta ja seda, kuidas see mõjutab ümbritsevat ajukude. Mõnikord kasutatakse kontrastainet, et hinnata kasvaja verevarustust. Lõpliku diagnoosi ja kasvaja tüübi täpseks määramiseks on vajalik biopsia või kirurgiline eemaldamine, mille järel kude analüüsitakse patoloogi poolt mikroskoobi all (histoloogiline uuring). See võimaldab määrata kasvaja astet (I-IV).
Gliomade raviplaan koostatakse individuaalselt, arvestades kasvaja tüüpi, astet, asukohta, patsiendi vanust ja üldist tervist. Kui kasvaja on kirurgiliselt ligipääsetavas kohas, on esmaseks ravi meetodiks maksimaalselt ohutu eemaldamine (resektsioon). Kirurgiajärgselt võidakse rakendada kiiritusravi ja/või keemiaravi (nt temotsolomiid), et hävitada järelejäänud kasvajarakud. Madalama astmega gliomade puhul (I-II) võib piirduda vaatluse või ainult kirurgiaga. Kõrgema astmega (III-IV, gliooblastoom) gliomade puhul on kombinatsioonravi standard. Samuti on oluline sümptomiravi, sealhulgas krambivastaste ravimite, steroidide (edema vähendamiseks) ja valuvaigistite manustamine.
On oluline kiiresti konsulteerida neuroloogi või perearstiga, kui teil tekib uut tüüpi, püsiv või halvenev peavalu, eriti kui see on tugevam hommikuti või kaasneb iiveldusega. Kui teil on esmakordselt krambihoog, tekib keha ühe poole nõrkus või tuimus, ilmnevad äkilised nägemis-, kuulmis- või kõnehäired või märgatavad muutused mälus, iseloomus või käitumises, on see otsese meditsiinilise abi otsimise põhjus. Ärge oodake – varajane sekkumine võib oluliselt mõjutada ravi tulemust.