Hemorraagiline insult

Hemorraagiline insult (ehk ajuvere) on üks kahest peamisest insuldi tüübist. See tekib siis, kui nõrk või kahjustatud veresoon ajus lõhkeb, põhjustades verejooksu (hemorraagia) ja vere kogunemist ümbritsevasse ajukoesse. Voolav ver survab ajukoe vastu koljukatteid, kahjustades rakuid ja segades aju normaaltoimimist. Peamised tüübid on intracerebraalne hemorraagia (verejooks otse ajukoesse) ja subarachnoidaalne hemorraagia (verejooks ajukelmete vahelisse ruumi). Veri ärritab ajukoe, põhjustab turse ja suurendab intrakraniaalset rõhku, mis võib viia edasise kahjustuseni.

Otsene põhjus on veresoonte lõhkumine. Peamised põhjused ja riskitegurid hõlmavad:

• Krooniline kõrge vererõhk (hüpertensioon): See on kõige olulisem riskitegur, mis nõrgestab arterite seinu.
• Anevüüsma: Veresoonde seina ebanormaalne väljaulatus, mis võib lõhkeda.
• Arterioveenoosne malformatsioon (AVM): Kaasasündinud veresoonete viga.
• Antikoagulatsiooni- või trombolüütravimite kasutus (nt varfariin): Suurendab verejooksu riski.
• Peatraumad.
• Tingimused, mis mõjutavad veresooni: Näiteks amüloidangiopaatia (valgukogunemised veresoontes) või mõned põletikulised haigused.
• Elustiilitegurid: Tarbijamine, suitsetamine, rasvunus, liigne alkoholi tarbimine ja stress.

Kiire diagnostika on kriitiline. Esmase hindamise järel tehakse järgmised uuringud:

• Arvutitomograafia (CT): Tavaliselt esimene kiire uuring verejooksu tuvastamiseks. Veri on CT-s selgelt nähtav.
• Magnetresonantstomograafia (MRI): Võib olla täpsem, eriti uuemate meetoditega, nagu diffusionskaal, et hinnata kahjustust.
• Tserebraalne angiograafia: Võib olla vajalik veresoonde anomaaliate (nt anevüüsmade) täpsemaks lokaliseerimiseks.
• Lumbaalpunktsioon (seljaajuvedeliku võtmine): Teostatakse kahtluse korral subarachnoidaalse hemorraagia kohta, kui CT tulemus on ebamäärane.
• Vereanalüüs: Vere hüübivuse hindamiseks ja muude süsteemsetest haiguste välja jätmiseks.

Ravi on suunatud verejooksu peatamisele, intrakraniaalse rõhu alandamisele, vajadusel põhjuste kõrvaldamisele ja tüsistuste ennetamisele.

• Kiire haiglaravi intensiivravi osakonnas.
• Kirurgiline sekkumine: Kraniitoomia (luuklapi eemaldamine) rõhu alandamiseks või hematoma eemaldamine. Anevüüsmade või AVM-de sulgemine (klampeerimine või emboliseerimine).
• Medikamentoosne ravi: Vererõhu ranget reguleerimist, valuvaigisteid, krampide ennetamist (antikonvulsante). Antikoagulatsiooni vastaste ravimite manustamine või vastumürgid.
• Toetav ravi: Hingamisteede tagamine, vere ringluse toetamine, elektrolüütide tasakaal.
• Hilinenud ravi ja rehabilitatsioon: Pärast ägedat faasi algab intensiivne rehabilitatsioon (füsioteraapia, kõneteraapia, okupatsiooniteraapia), et taastada võimalikult palju funktsioone.

Hemorraagiline insult on eluohtlik hädaolukord. Kutsuge KOHE kiirabi (hädaabinumber 112), kui teil või lähedasel on järgmised sümptomid:

• Äkiline, tugev peavalu.
• Keha ühe poole nõrkus, halvatus või tuimus (eriti näos – näiteks rippuv suunurk).
• Järsk kõnehäire (arusaamatus, lobisemine).
• Järsk nägemishäire ühes või mõlemas silmas.
• Järsk pearinglus, tasakaalukadu, koordinatsioonihäired.
• Teaduse kaotus või segasus.

Ärge oodake, kas sümptomid paranevad ise. Iga minut loeb. Kui teil on kõrge vererõhk, järgige regulaarselt oma arsti juhiseid, et seda kontrolli all hoida.