Standardne EEG

Standardne elektroentsefalograafia (EEG) on mittemeetod, mis registreerib ajukoore bioelektrilist aktiivsust. See on oluline diagnostiline vahend erinevate ajutegevuse häirete, epilepsia ja teiste neuroloogiliste seisundite hindamisel. Uuring on vähese koormusega, mittetsussustav ja sobib nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Funktsioon
  • Registreerib ajukoore rakkude (neuronite) tekkivaid elektrilisi impulsse läbi nahale paigaldatud elektroodide.
  • Annab teavet ajutegevuse mustrite (näiteks alfa- beeta-, teeta- ja deltalained) kohta.
  • Aitab tuvastada ebanormaalseid aktiivsusmustreid, mis võivad osutada haigustele (nt epilepsia, ajukahjustus).
Lähteandmed
  • Uuringu aluseks on 1929. aastal leiutatud elektroentsefalograafia põhimõte.
  • Kaasaegsed digitaalsed EEG-seadmed võimaldavad andmete täpset salvestamist ja arvutianalüüsi.
Protseduur
  • Patsient asetatakse mugavasse istuvasse või lamavasse asendisse.
  • Nahale (peanahale) paigaldatakse spetsiaalse geeli abil 20–30 elektroodi kindlasse mustrisse.
  • Uuringu ajal palutakse patsiendil vahetult silmi avada ja sulgeda, sügavalt hingata (hüperventilatsioon) ning vahel vaadata vilkuvat valgust (fotostimulatsioon).
  • Registreerimine kestab tavaliselt 20–60 minutit. Mõnikord tehakse ka une- või pikaajaline EEG.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb pea nahk olla puhas ja kuiv (ilma lakita, geelita).
  • Soovitatav on vältida kofeiini ja teisi ergutajaid mõni tund enne uuringut.
  • Kui vaja, võib arst soovitada vähendada või ajutiselt lõpetada mõningaid ravimeid (alati arsti nõuandel).
Ebanormaalsed aktiivsusmustrid
  • Epileptilised paroksüsmid või teravad lainekujud, mis on epilepsia tüüpiline tunnus.
  • Fokaalsed aeglustused või talitlushäired, mis võivad osutada ajukahjustusele, kasvajale või insultile.
  • Üldistunud aeglustunud taustaktiivsus, mis võib viidata metaboolsetele häiretele, mürgistusele või ajukahjustusele.
Spetsiifilised mustrid
  • Hüpsarütmia – korratud, kõrgepingelised lained, mis on tüüpilised Westi sündroomi (lapseepilepsia) korral.
  • Perioodilised lateraliseerunud epileptivormsed tõmblused (PLEDs), mis esinevad näiteks ägeda insuldi või entsefaliidi korral.
  • Kolmesekundilised lainekujud, mis võivad osutada puuduliku toiteainete varustuse korral (näiteks raske hüpoglükeemia korral).
Peamised põhjused
  • Epilepsia kahtlus või krampide korduvuse hindamine.
  • Teadvuse kaotuse või segaduse põhjusel tehtav uuring.
  • Peaaju talitlushäirete hindamine (näiteks dementsus, ajutrauma).
  • Unahäirete (näiteks narkolepsia) diagnostika.
  • Mõningate vaimsete häirete või arenguhäirete neuroloogiline hindamine.
Spetsialistid
  • Uuringu tellib ja tulemusi interpreteerib neuroloog.
  • Ka psühhiaater võib soovitada EEG-d vaimse tervise häirete eristusdiagnostika jaoks.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Helide tundlikkus Fantomlõhnad Peapööritus Hallutsinatsioonid Lihase koketus

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!