Aju-arvutitomograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Aju-arvutitomograafia on kiire ja mittetraumeeriv piltuuring, mis kasutab röntgenkiirgust, et luua detailseid aju ristlõikepilte. Seda kasutatakse laialdaselt peaaju struktuuride ja võimalike patoloogiate hindamiseks. Uuring on sageli esimene samm erinevate neuroloogiliste sümptomite või vigastuste diagnoosimisel.

Mis on aju-arvutitomograafia?

Funktsioon

Kiirelt ja täpselt visualiseerib peaaju anatoomilist ehitust.
Võimaldab tuvastada aju veresoonkonna hädasi, verevalumeid, kasvajaid, infektsioone, põletikke ja struktuurseid kahjustusi.
Kasutatakse sageli kiireloomuliste meditsiiniliste olukordade, nagu insuldi või peatraumade, hindamisel.

Põhimõte

Põhineb röntgenkiirguse kasutamisel eri nurkade alt, mille andmeid arvuti töötleb üksikuteks ristlõigetest kujutisteks.
Võrreldes tavalise röntgeniga, annab CT oluliselt detailseid ja kontrastsemaid kujutisi pehmetest kudedest ja luust.
Kaasaegsed multidetselori CT-seadmed võimaldavad väga kiireid skaneeringuid, vähendades patsiendi liikumistest tingitud moonutusi.

Uuringu protseduur

Protseduur

Patsient asetatakse liuglauale, mis liigub läbi arvutitomograafi rõnga.
Uuringu ajal peab patsient olema liikumatu, et pildid oleksid selged. Pähe võib kasutada toetust.
Seade teeb terve rea röntgenpilte pea eri nurkade alt. Protsess kestab tavaliselt vaid mõne minuti.
Sageli kasutatakse kontrastainet, mida süstitakse veeni, et paremini eristada veresooni ja teatud patoloogilisi muutusi. Enne kontrastaine kasutamist kontrollitakse neerude talitlust ja võimalikke allergiaid.

Ettevalmistus

Enamasti erilist ettevalmistust ei vaja.
Kui planeeritakse kontrastaine kasutamist, tuleb 3-4 tundi enne uuringut mitte süüa.
Tuleb teatada arstile kõikist ravimitest, terviseprobleemidest (eriti neeruhaigused) ja raseduse võimalusest.
Metallist ehted ja kuuekodused hambad tuleks pea piirkonnast eemaldada.

Mida aju-arvutitomograafia muutused näitavad?

Sagedased leiud

Isheemiline insult (verevarustuse puudus) või hemorraagiline insult (verevalum).
Peatrauma tagajärjed: kontusioonid (sinikessed), subduraal- või epiduraalhematoomid (verevalumid ajukelmetesse).
Ajukasvajad (nt glioomad, meningioomid) või metastaasid.
Peaaju atroofia (kokkutõmbumine), hüdrotsefalus (vedeliku kogunemine).
Ainevahetushaigused (nt multisüsteemi atroofia).
Infektsioonid (nt ajuabsess, meningiit) või põletikulised protsessid.

Struktuursed anomaaliad

Sünnistruktuuride anomaaliad.
Ajuveresoonte anevrüsmid või arterioveenoossed malformatsioonid (AVM).
Vanad insulti järgsed muutused (glioos) või tsüstid.

Indikatsioonid: millal tehakse aju-arvutitomograafiat?

Kliinilised sümptomid

Äge peavalu, mille iseloom on muutunud või on erakordselt tugev.
Nõrkuse, tuimuse või kõnehäirete ilmnemine keha ühel pool.
Kaotatud teadvus, iiveldus, oksendamine või koordinatsioonihäired peatrauma järel.
Uute või muutunud krambide (epilepsia) ilmnemine.
Kahtlus insulti või ajukasvaja järele.
Dementse sümptomaatika areng võu muutused käitumises.

Spetsialistid ja olukorrad

**Neuroloog** või **neurokirurg** hindab neuroloogilisi sümptomeid või peaaju vigastusi.
**Kiirabiarst** või **erakorralise meditsiini arst** otsustab kiireloomuliste seisundite, nagu peatrauma või insuldi kahtlus, korral.
**Onkoloog** kasvaja olemasolu, leviku või ravi efektiivsuse hindamiseks.
Uuringut võidakse teha ka enne plaanilisi operatsioone või teiste piltuuringute, nagu magnetresonantstomograafia (MRT), leidude täpsustamiseks.