Funktsionaalne magnetresonantstomograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Funktsionaalne magnetresonantstomograafia (fMRI) on mitteinvasiivne kuvamis meetod, mis võimaldab uurida aju töötamist reaalajas. See meetod mõõdab aju erinevate piirkondade verevarustuse ja hapnikutarbe muutusi, mis on seotud neuroloogilise tegevusega. fMRI on oluline diagnostiline vahend neuroloogiliste ja psühhiaatriliste häirete uurimisel.

Mis on funktsionaalne magnetresonantstomograafia?

Funktsioon

Kaardistab aju eri piirkondade funktsionaalset aktiivsust
Mõõdab hemoglobiini hapnikusisalduse muutusi (BOLD-signal)
Võimaldab visuaalselt näha, millised aju piirkonnad on teatud ülesannete või stiimulite korral aktiivsed
Kasutatakse kognitiivsete funktsioonide, keele, nägemise ja motoorse tegevuse uurimiseks

Põhimõte

Põhineb magnetresonantstomograafia (MRT) tehnoloogial
Kasutab võimsaid magnetväli ja raadiolaineid
Registreerib vere hapnikusisalduse muutusi, mis on seotud neuronite aktiivsusega
Ei nõua kontrastainete sisseviimist (kuid mõnel juhul võib seda kasutada)

Uuringu ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehetted, piercingud, kuulmiseaparaadid)
Patsiendil peab olema mugav, liikumatu asend
Mõnel juhul võidakse kasutada rahusteid või unerohu, eriti klaustrofoobia korral
Patsient saab juhtnööre helisüsteemi kaudu (nt käsud konkreetsete ülesannete täitmiseks)

Protseduur

Patsient asetatakse MRT-seadme tunnelisse
Uuringu ajal tehakse seeriat skaneeringuid erinevate aju piirkondade kohta
Patsient täidab konkreetseid kognitiivseid või motoorseid ülesandeid (nt näopildi vaatamine, sõrmete liigutamine)
Uuring kestab tavaliselt 30-60 minutit
Tulemused analüüsitakse spetsiaalse tarkvaraga, et luua aju aktiivsuse kaardid

Mida näitab funktsionaalse magnetresonantstomograafia muutused?

Tervet aju funktsionaalsed muutused

Aju piirkonna suurenenud aktiivsus võib viidata haiguslikule protsessile (nt epileptiline fookus)
Ebatavaline aktiivsusus muster võib olla seotud neuroloogiliste haigustega (nt Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi)
Aju plastilisus ja funktsionaalne ümberkorraldus näiteks peatrauma või insulti järel
Psühhiaatriliste häirete (nt skisofreenia, depressioon) aju aktiivsuse eripärad

Rakendused

Epiptiliste fookuste lokaliseerimine enne kirurgilist sekkumist
Aju kasvajate ja nende mõju ümbritsevatele funktsionaalsetele piirkondadele hindamine
Insultijärgse taastumise ja rehabilitatsiooni prognoosi hindamine
Kognitiivsete funktsioonide uurimine ja dementste varajane tuvastamine
Psühhiaatriliste ravimite mõju aju aktiivsusele hindamine

Indikatsioonid: millal tehakse seda uuringut?

Meditsiinilised olukorrad