Funktsionaalne magnetresonantstomograafia
Funktsionaalne magnetresonantstomograafia (fMRI) on mitteinvasiivne kuvamis meetod, mis võimaldab uurida aju töötamist reaalajas. See meetod mõõdab aju erinevate piirkondade verevarustuse ja hapnikutarbe muutusi, mis on seotud neuroloogilise tegevusega. fMRI on oluline diagnostiline vahend neuroloogiliste ja psühhiaatriliste häirete uurimisel.
- Kaardistab aju eri piirkondade funktsionaalset aktiivsust
- Mõõdab hemoglobiini hapnikusisalduse muutusi (BOLD-signal)
- Võimaldab visuaalselt näha, millised aju piirkonnad on teatud ülesannete või stiimulite korral aktiivsed
- Kasutatakse kognitiivsete funktsioonide, keele, nägemise ja motoorse tegevuse uurimiseks
- Põhineb magnetresonantstomograafia (MRT) tehnoloogial
- Kasutab võimsaid magnetväli ja raadiolaineid
- Registreerib vere hapnikusisalduse muutusi, mis on seotud neuronite aktiivsusega
- Ei nõua kontrastainete sisseviimist (kuid mõnel juhul võib seda kasutada)
- Enne uuringut tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehetted, piercingud, kuulmiseaparaadid)
- Patsiendil peab olema mugav, liikumatu asend
- Mõnel juhul võidakse kasutada rahusteid või unerohu, eriti klaustrofoobia korral
- Patsient saab juhtnööre helisüsteemi kaudu (nt käsud konkreetsete ülesannete täitmiseks)
- Patsient asetatakse MRT-seadme tunnelisse
- Uuringu ajal tehakse seeriat skaneeringuid erinevate aju piirkondade kohta
- Patsient täidab konkreetseid kognitiivseid või motoorseid ülesandeid (nt näopildi vaatamine, sõrmete liigutamine)
- Uuring kestab tavaliselt 30-60 minutit
- Tulemused analüüsitakse spetsiaalse tarkvaraga, et luua aju aktiivsuse kaardid
- Aju piirkonna suurenenud aktiivsus võib viidata haiguslikule protsessile (nt epileptiline fookus)
- Ebatavaline aktiivsusus muster võib olla seotud neuroloogiliste haigustega (nt Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi)
- Aju plastilisus ja funktsionaalne ümberkorraldus näiteks peatrauma või insulti järel
- Psühhiaatriliste häirete (nt skisofreenia, depressioon) aju aktiivsuse eripärad
- Epiptiliste fookuste lokaliseerimine enne kirurgilist sekkumist
- Aju kasvajate ja nende mõju ümbritsevatele funktsionaalsetele piirkondadele hindamine
- Insultijärgse taastumise ja rehabilitatsiooni prognoosi hindamine
- Kognitiivsete funktsioonide uurimine ja dementste varajane tuvastamine
- Psühhiaatriliste ravimite mõju aju aktiivsusele hindamine
- Epiptiliste krampide põhjuse ja krambifookuse täpse asukoha kindlakstegemine
- Aju kasvajate (nt gliomas, meningioom) planeerimisel ja jälgimisel
- Insultijärgse aju funktsionaalse seisundi hindamine
- Krooniliste peavalude või migreeni põhjuste selgitamine
- Kognitiivsete häirete (mälu, tähelepanu) põhjalik diagnostika
- Neurolog
- Neurokirurg
- Psühhiaater
- Rentgenoloog või neuroradioloog
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
5Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!