Aju metastaasid

Aju metastaasid ei ole algupärane ajuvähk, vaid sekundaarsed kasvajad. Nad tekivad siis, kui vähirakud teisest kehaosast (näiteks kopsudest, rinnast, sooltest või nahast) läbi vereringe või lümfisüsteemi ajju levivad ja seal uusi kasvajaid moodustavad. Need kasvajad segavad aju normaalset talitlust, surudes ümbritsevaid kudesid, põhjustades paistetust (ödeemi) ja häirides närvirakkude (neuronite) funktsiooni. Aju metastaasid on üldiselt pärast kopsumetastaase kõige levinum vähileviku vorm ja esinevad umbes 20-40% täiskasvanud vähihaigetel.

Põhiline põhjus on olemasolev vähihaigus kehas mujal. Mõned vähitüüpidel on suurem kalduvus ajju metastaasida. Kõige sagedamini põhjustavad aju metastaase:

• Kopsuvähk (eriti väikerakk-kopsuvähk).
• Rinnavähk.
• Melanoom (nahavähk).
• Neeruvähk.
• Paks- ja pärasoolevähk.

Riski suurendavad tegurid:

• Algse primaarvähki kõrge staadium või agressiivne alatipp.
• Teiste organite (näiteks maksa või luude) metastaasid.
• Noorem patsient võib olla suurema riski all teatud vähkide puhul.
• Mõned geneetilised mutatsioonid vähirakudes võivad soodustada ajju levikut. Iseenesest ei põhjusta peaaju traumad, stress või elustiil aju metastaase, kuid need võivad mõjutada organismi üldist kaitset.

Kui kahtlustatakse aju metastaase, viiakse läbi põhjalik neuroloogiline uuring ja kujutlusdiagnostika.

1. Magnetresonantstomograafia (MRT): See on kuldne standard aju metastaaside tuvastamiseks. See annab üksikasjaliku pildi aju struktuurist ja võimaldab hinnata kasvajate arvu, suurust, asukohta ja levikut. Sageli tehakse uuring kontrastaine abil, mis võimendab metastaaside nähtavust.

2. Arvutitomograafia (KT): Kasutatakse sageli esmase kiire hindamise jaoks, eriti ägedatel juhtudel (nt tugevate peavalude või teadvusemuutustega). KT on vähem täpne kui MRT, kuid kiirem.

3. Biopsia: Kui metastaasi päritolu ei ole teada või diagnoos on kahtlane, võib olla vajalik kirurgiline protseduur, et võtta kasvajast väike kohatükk (biopsia) mikroskoopiliseks uurimiseks.

4. Süsteemne ülevaatus: Kuna aju metastaasid on teisese päritoluga, on kriitiliselt oluline leida algne vähkkolle. Selleks tehakse kogu keha skaneerimine (nt PET-KT, KT rindkere/kõhuõõnest), vereanalüüs ja vajadusel muude kahtlustatavate kasvajate biopsiad.

Raviplaan koostatakse individuaalselt, võttes arvesse metastaaside arvu, suurust ja asukohta, primaarvähki tüüpi ja staadiumit, patsiendi üldist terviseseisundit ja tema enda soove. Eesmärgid on sümptomite leevendamine, kasvajate kasvu piiramine ja elukvaliteedi parandamine.

1. Sümpomaatiline ravi:

• Kortikosteroidid (nt deksametason): vähendavad ajupaeldetust ja peavalusid.
• Atakkravimid: krambihoogude kontrollimiseks.

2. Kohalikud meetodid (suunatud konkreetsetele metastaasidele):

• Kirurgiline eemaldamine: Kaalutakse üksikute, kergesti ligipääsetavate metastaaside korral, et kiiresti sümpomaati leevendada ja kudede diagnoosi kinnitada.
• Stereotaktiline radiokirurgia (SRS): See ei ole traditsiooniline operatsioon, vaid väga täpne ja intensiivne kiiritusravi, mis koondub ühele või vähesele arvule väikestele metastaasidele. See on sageli alternatiiv kirurgiale.
• Terve aju kiiritusravi (WBRT): Rakendatakse mitmete metastaaside korral kogu ajule, et kontrollida kasvajate kasvu. Võib kaasneda kõrvaltoimetega nagu väsimus ja mäluhäired.

3. Süsteemne ravi (kogu kehale):

• Sihtravimid ja immunoteraapia: Need uuenduslikumad ravivormid on eriti tõhusad teatud vähitüüpide (nt mõned rinnavähid, melanoom, kopsuvähk) puhul, mille rakud kannavad spetsiifilisi mutatsioone. Nad võivad olla efektiivsed nii primaarvähis kui ka aju metastaasides.
• Kemoteraapia: Traditsiooniline meetod, kuid selle tõhusus aju metastaaside vastu on piiratud veri-aju barjääri tõttu.

Võta KOHE ühendust oma arstiga või kutsuge kiirabi (112), kui teil või teie lähedasel on vähihaiguse anamnees (ajalugu) ja ilmnevad järgmised ägedad sümptomid:

• Äkilline, tugev peavalu, mida pole varem kogenud.
• Äkiline nõrkus või tuimus näos, käes või jalas, eriti keha ühel küljel.
• Rasked kõnehäired või möistmisraskused.
• Äkiline nägemise halvenemine või kadumine.
• Esimest korda esinenud krambihoog või teadvusekaotus.
• Märkimisväärne segadus, käitumismuutus või teadvuse taseme järsk langus.

Pöördu kindlasti arsti poole planeeritud kontsultatsioonile, kui:

• Tekivad uued ja püsivad peavalud, pearinglus või iiveldus.
• Märkad oma kõne, mälu või kontsentratsiooni halvenemist.
• Tekivad kerged tasakaalu- või kõndimisprobleemid.
• On olemas teadaolev vähk ja tekib mõni uus neuroloogiline kaebus, isegi kui see tundub kerge.