Puusa magnetresonantstomograafia (MRT)

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Puusa magnetresonantstomograafia (MRT) on detailne, kiudeta piltuuring, mis võimaldab hinnata puusa- ja vaagnapiirkonna anatoomiat ning avastada erinevaid patoloogilisi seisundeid. See on oluline meetod minkstkudede (nagu kõhr, sidemed, kõõlused), luustiku ja osa siseorganite hindamiseks. Protseduur on ohutu, kuna see ei kasuta ioniseerivat kiirgust.

Mis on puusa magnetresonantstomograafia (MRT)?

Funktsioon

Detailne hindamine puusaliigese, lihaste, kõõluste, sidemete ja kõhre seisundile.
Varajase kahjustuse või haiguse avastamine, mida muud meetodid ei pruugi näha.
Operatsioonieelses planeerimises ja ravi tulemuste jälgimisel.

Tehnoloogia

Kasutab tugevat magnetvälja ja raadiolaineid keha struktuuride pildistamiseks.
Võimaldab eristada erineva tihedusega koesid.
Võib teostada kontrastainega, et paremini esile tuua veresooni või põletikulisi muutusi.

Protseduuri kulg

Ettevalmistus

Enamasti pole vaja erilist ettevalmistust (nt. paastumist).
Tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehted, kuular, riidevardad).
Oluline on teavitada personali raseduse, klostrofoobia või implantaatide (nt. südamepeastuti, keevis) olemasolust.

Protseduur

Patient asetatakse nakatuvale lauale, mis libiseb tunnelikujulisse skannerisse.
Puusa piirkond asetatakse spetsiaalsesse mähkru- või kinnitusseadmesse.
Skanner teeb seeria pilte, mis võtab aega umbes 30-45 minutit. Oluline on protseduuri ajal liikumatult lamada.
Mõnel juhul antakse käeveeni kontrastainet parema kontrasti saavutamiseks.

Mida võivad puusa MRT muutused näidata?

Sõltuvad luustikust ja sõlmedest

Artroos: kõhre kulumine, luukasvajad (osteofüüdid).
Aseptiline nekroos (femuripea nekroos).
Stressimurrud, mida tavaröntgen ei näita.
Luutumorid või metastasid.

Pehmete kudede (minkstkude) kahjustused

Kõõluste lõhenemised või tursed (nt. labrumi rebenemine).
Lihaste või sidemete venitused, rebenemised (nt. ingvinaalne soon).
Bursiit (liigesekoti põletik).
Hermia alged (nt. puusahernia).

Põletikulised ja muud seisundid

Artriit (nt. reumatoidartriit).
Kokkupuutepõletik (nt. tahkekude kokkupuute põletik).
Ischias-sündroomi põhjused (näiteks seljaaju juurte kokkusurumine).

Indikatsioonid: millal tehakse puusa MRT-d?

Peamised sümptomid

Pikaajaline või tugev puusavalu, mis ei leevene ravi korras.
Liigese jäikus, liikumispiiratus või valulikkus.
Puusa pindalise turse või deformatsiooni ilmumine.
Trauma või vigastuse järel (nt. kukkumise, põrutuse järel), kui teised uuringud on ebapiisavad.
Kahtlus pahaloomulise kasvaja või põletikulise haiguse (nt. spondüliit) järele.

Eraldiseisvad arstid

Ortopeed: vigastuste, liigesekulude, artroosi hindamiseks.
Reumatoloog: põletikuliste liigesehaiguste (artriitide) diagnostika jaoks.
Spordiarst: sportlaste ja aktiivsete inimeste ülekoormuskahjustuste analüüsimiseks.