Nägemishallutsinatsioonid
Kirjeldus
See on seisund, kus inimene näeb asju, objekte, valguseid või kujuteldavaid stseene, mida tegelikult pole olemas. Need võivad olla hirmutavad, segavad või isegi rahustavad, kuid need ei põhine reaalsel nägemisstimulil.
Nägemishallutsinatsioonid on valed nägemiskogemused. Aju töötleb ja tõlgendab nägemisteed saadetud infot valesti või tekitab kujutlusvõime kaudu pilte, mida silm tegelikult ei näe. See võib juhtuda mitmel põhjusel, alates ajukoe ärritamisest, keemiliste ainete mõjust kuni vaimse tervise häireteni. Hallutsinatsioonid ei ole lihtsalt illusioonid (vale tõlgendus reaalsest stiimulist), vaid täiesti uue ja olematu nägemiskogemuse teke.
- Äärmuslik väsimus, unepuudus või jetlag.
- Stress, ärevus või trauma.
- Mõned retseptita müüdavad ravimid (nt köha- ja nohuvahendid) või ravi kõrvalmõjud.
- Alkoholijoove või taandumise sümptomid.
- Silmaprobleemid, näiteks katarakt või degeneratiivsed muutused (Charles Bonnet'i sündroom).
- Silmaklapi (retina) või sarvkesta eraldumine.
- Neuroloogilised häired: epilepsia, Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi, ajukasvaja, insult või ajutrauma.
- Vaimsed tervisehäired: skisofreenia, bipolaarne häire, rasked depressioonid koos psühhootiliste sümptomitega.
- Infektsioonid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi (nt meningiit, ensefaliti).
- Metaboolsed häired: maksa- või neerupuudulikkus, kõrge palavik, vere suhkruse järsk langus (hüpoglükeemia).
- Narkootikumide või psühhedeelsete ainete tarvitamine.
- Migreen (nn aurafaas, mis võib ilmneda valgusevälgatustena, sagedamini ilma peavalu).
- Delirium (eriti vanuritel).
Kui hallutsinatsioonid on kerge või teadaoleva ohutu põhjusega (nt väsimus), võib aidata: Puhka piisavalt ja proovi taastada normaalse une tsükkel. Väldi stressi, proovi lõõgastumistehnikaid (nt hingamisharjutused). Räägi usaldusväärsele inimesele oma kogemusest, et vähendada hirmu. Veendu, et keskkond on turvaline, eemalda esemeid, millega võib kokku põrgata. Ära tarbi alkoholi või uimasteid. Kui hallutsinatsioonid on seotud silmahäiretega (nt Charles Bonnet'i sündroom), võib aidata parem valgustus ja nägemise parandamine prillidega. Ära võta ise ravimeid hallutsinatsioonide kontrollimiseks ilma arsti nõuta. Kui need on uued või korduvad, kohtu arstiga.
- Kui nägemishallutsinatsioone saadab järsk peavalutorm, iiveldus, oksendamine, krambid või teadvusekaotus.
- Kui need ilmnevad peatrauma või peapõrutuse järel.
- Kui hallutsinatsioonidel on kaasas kõnehäired, näonõrkus, jäsemete nõrkus või tasakaaluhäired (insulti kahtlus).
- Kui inimene on väga segaduses, desorienteerunud või käitub endale või teistele ohtlikult.
- Kui on kõrge palavik, kangestunud kael või valgus- ja helivalulikkus (infektsiooni kahtlus).
- Kui hallutsinatsioonid tekivad järsult ravimi võtmisel või annuse suurendamisel.
- Kui need on esmakordsed, tugevnevad või muutuvad sagedasemaks.