Ajuabstsess
Kirjeldus
Ajuabstsess on haruldane, kuid eluohtlik seisund, mille korral ajus tekib mädanikukolle ehk püsine infektsioonikolle. See võib põhjustada raskekujulisi neuroloogilisi kahjustusi ja nõuab kiiret meditsinilist sekkumist. Ýigeaegne tuvastamine ja ravi on otsustava tähtsusega patsiendi ellujäämise ja võimaliku täieliku tervistumise jaoks.
Ajuabstsess on lokaliseeritud mädanikukolle aju koes, mis on täidetud vere- ja rakujääkidest ning bakteritest. See tekib tavaliselt teise kehaosa infektsiooni levimise tulemusena vereringe kaudu (nt kõrvapõletikust, sinusitiidist või kopsupõletikust) või otse kandepaigast (nt pärast pea trauma või neurokirurgilist operatsiooni). Mädanikukollet ümbritseb tihe sidekoekapsel, mis püüab infektsiooni piirata, kuid see samas võib tekitada survet tundlikule aju kudemele, põhjustades sümptomeid.
- Püsiv ja tugev peavalu, mis ei leene tavapäraste valuvaigistitega
- Kõrge kehatemperatuur (palavik) ja külmavärinad
- Iiveldus ja oksendamine
- Üldine nõrkus ja väsimus
- Meelemürgatus, segasus või muutunud teadvustase
- Krambhoogud (epileptilised hoogud)
- Lihasnõrkus, halvatus või tunnetushäire ühes keha pooles
- Kõnehäired (düsfaasia) või raskused mõistmisega
- Nägemishäired (näiteks kahenägemine või pimedus ühes silmas)
- Koordinatsioonihäired ja tasakaalukaotus
Peamiseks põhjuseks on bakteriaalne infektsioon, harvem seene- või parasiitinfektsioon. Bakterid võivad ajju jõuda kolmel peamisel teel: 1) Vereringe kaudu (hematogeenne levik) läbi kaugematest infektsiooniallikatest nagu kopsud, süda (eriti südame kaasasündinud defektid), nahk või sooled. 2) Otse levik naaberasuvatest infektsioonikolletest nagu keskkõrva- või lisakoopapõletik, mastoidiit või hammaste infektsioonid. 3) Otsene sisenemine põhjustatud peatraumast või neurokirurgiast. Olulisteks riskiteguriteks on immuunsüsteemi nõrgenemine (nt AIDS, põletikuliste haiguste ravi), diabeet, vähiravikeemiaga seonduv immunosupressioon ning südame kaasasündinud defektid.
Ajuabstsessi kahtlus tekib iseloomulike sümptomite põhjal. Kõige olulisemad diagnostilised meetodid on pildiuuringud. Arvutitomograafia (CT) on sageli esimene kiire uuring, mis võib absessi ära tunda. Magnetresonantstomograafia (MRI) on veel täpsem ja võimaldab paremini eristada absessi teistest aju moodustistest ning hinnata selle täpset asukohta ja suurust. Lisaks tehakse vereteste infektsiooni märkide (nt CRP, valgevererakud) tuvastamiseks. Lumbaalpunktsiooni (seljaajuvedeliku võtmist) tehakse harva ja ettevaatlikult, kuna see võib põhjustada eluohtlikku aju turset survetõusu tõttu. Infektsiooni tekitaja täpseks tuvastamiseks võidakse vajadusel teha biopsiat või aspiraati kirurgilise sekkumise käigus.
Ravi taktika sõltub absessi suurusest, asukohast, patsiendi üldisest terviseseisundist ja tekitajast. Väikeste (alla 2-3 cm) ja sügavalt asuvate absesside puhul võidakse katsetada konservatiivset ravi, mis koosneb pikemaajalisest (4-8 nädalat) antibiootikumide või antimükootikumide manustamisest läbi veeni. Enamikel juhtudel on siiski vaja kirurgilist sekkumist. Kõige levinum meetod on stereotaktiline aspiratsioon, mille käigus mädanikukolle tühjendatakse õhukese nõela abju, sageli pildijuhtimise all. Mõnel juhul võib olla vaja avatud kraniotoomiat koos absessi täieliku eemaldamisega. Pärast operatsiooni jätkatakse pikemat antibiootikumikursust. Toetav ravi hõlmab väljutiste kontrollimist aju turseme leevendamiseks (kortikosteroidid, mannitool), krambivastaseid ravimeid ning intensiivset jälgimist.
Kohtlege järgmisi sümptomeid kui meditsiinilist kiireabi olukorda ja pöörduge viivitamatult arsti poole või helistage hädaabinumbrile (112): uue, püsiva ja halveneva peavalu ilmumine; kõrge palavik koos peavaluga ja jäikus kaelas; ootamatud krambid või muutunud teadvustase (unisus, segasus, raske äratamine); äkiline lihasjõu kaotus, halvatus, kõne- või nägemishäire. Eriti oluline on kiire reageerimine, kui teil on teadaolev põletikuline haigus (nt kõrvapõletik, sinusitiit) või kui olete hiljuti läbinud neurokirurgilist operatsiooni või saanud peatrauma.