Dementsus

Dementsus on progressiivne ajurakkude kahjustumist iseloomustav seisund, mis põhjustab mälu, mõtlemise ja igapäevaste tegevuste sooritamise halvenemist. See ei ole vananemise paratamatu osa, vaid meditsiiniline diagnoos, mis mõjutab sügavalt nii haiget isikut kui ka tema lähedasi. Õigeaegne tuvastamine ja haldamine on võtmetähtsusega elukvaliteedi säilitamiseks.

Dementsus on üldtermin mitmele erinevale haigusele, mis põhjustavad ajurakkude lagunemist ja kognitiivsete funktsioonide järkjärgulist halvenemist. See peamiselt kahjustab ajukooru ja teisi aju piirkondi, mis vastutavad mälu, keele, arutlemise ja isikuomaduste eest. Kõige sagedamini on tegemist Alzheimeri tõvega, kuid dementsust võivad põhjustada ka veresoonte kahjustused (vaskulaarne dementsus), Lewy kehakesed või frontotemporaalsed muutused. Haigus on tavaliselt progressiivne, mis tähendab, et sümptomid aja jooksul süvenevad.

Varased sümptomid
  • Lühiajalise mälu järkjärguline halvenemine (unustatakse hiljutisi sündmusi)
  • Raskused plaanimisega või keerukamate ülesannete lahendamisega
  • Segadus tuttavates kohtades või ajas orienteerumise probleemid
  • Muutused kõnes (sõnade leidmise raskused)
  • Muutused meeleolus või iseloomus (näiteks apaatia, ärevus)
Edasisenenud sümptomid
  • Pikaajalise mälu tõsine halvenemine (lähedaste ära tundmise raskused)
  • Raskused lihtsate igapäevategevustega (riietumine, söömine)
  • Markantsed isikuomaduste ja käitumise muutused
  • Paanika, segadus või paranoia episoodid
  • Raskused liikumise ja tasakaalu hoidmisega

Dementsuse peamised põhjused on aju struktuurilised ja funktsionaalsed kahjustused. Alzheimeri tõbi on seotud beetaplakkide ja neurofibrillaarsete sõlmede kuhjumisega ajus. Vaskulaarne dementsus tuleneb aju vereringe häiretest (nagu insuldid). Teised vormid on seotud Lewy kehakesedega või ajukoe kahjustumisega otsmikusagaras ja oimusagaras. Peamised riskitegurid on vanus (eriti üle 65 aasta), perekondlik haigestumine, südame-veresoonkonna haigused (kõrge vererõhk, diabeet), peatraumad, suitsetamine ja liigne alkoholi tarbimine.

Dementsuse diagnoosimine on põhjalik protsess. Arst alustab detailse anamneesi ja kognitiivsete funktsioonide hindamisega spetsiaalsete testide abil (nagu MMSE). Vajalik on verianalüüs välistamaks muud põhjused (nagu hüpotüreoos või vitamiinide puudus). Pildidiagnostikat (aju magnetresonantstomograafia - MRI või arvutitomograafia - KT) kasutatakse aju struktuuriliste muutuste tuvastamiseks ja teiste haiguste (nt kasvajate) välistamiseks. Mõnikord võidakse teha ka seljaõõne punktsiooni likviori analüüsimiseks.

Kuigi enamikke dementsuse vorme ei saa praegu parandada, on võimalik sümptomeid leevendada ja haiguse edasikulgemist aeglustada. Ravimravi hõlmab mälu- ja kognitsiooniparandajaid (näiteks atsetüülkoliini esteraasi inhibiitorid ja memantiin). Muude sümptomite (nagu depressioon, ärevus, unetused või psühhoos) kontrollimiseks võidakse kasutada teisi ravimeid. Mittemedikamentoosne ravi on väga oluline: see hõlmab kognitiivset treeningut, füsioteraapiat, toetavat psühhoteraapiat ning ohutu ja stimuleeriva keskkonna loomist. Oluline on ka pere ja hooldajate tugi ning nõustamine.

Arsti konsultatsioon on hädavajalik, kui teie või teie lähedase puhul ilmnevad järgmised märguanne: pidev ja halvenev mäluprobleem, mis segab igapäevaelu; raskused enne hõlpsasti sooritatavate ülesannetega (näiteks arvete tasumine, sõidukijuhtimine); segadus ruumis või ajas; silmnähtavad isikuomaduste, meeleolu või käitumise muutused (näiteks sotsiaalse tagasitõmbumine, agressiivsus). Äkkhalvenemine või sümptomite kiire areng võib viidata teist tüüpi probleemile (nt insuldi) ja nõuab kiiret meditsiinilist abi.

Seotud uuringud: Dementsus

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!