Segitushäire
Kirjeldus
Segitushäire on olukord, kus isik ei ole täielikult teadvusel või ei suuda keskenduda, suhelda või aru saada, mis tema ümber toimub. See võib olla ajutine või progressiivne, kerge või raske.
Segitushäire ehk teadvuse häire on sümptom, mis näitab, et aju normaalseks tööks vajalikud protsessid on häiritud. See ei ole iseseisev haigus, vaid märk põhjustavast probleemist. Inimesel võib olla raskusi tähelepanu pööramisega, ta võib olla desorienteerunud (ei tea, kus ta on või mis kell on), aeglane vastama küsimustele või kordama ebaselgeid lauseid. Võib esineda mäluhäireid, nägemis- või kuulmishallutsinatsioone. See seisund tekib, kui aju ei saa piisavalt hapnikku või glükoosi, on mürgistunud või kannatab muu haiguse, trauma või ainevahetuse häire tagajärjel.
- Kurnatus, unepuudus või tugev stress
- Keskmise kuni tugeva alkoholimürgistuse või jooveolek
- Mõned retseptiravimid (nt rahustid, valuvaigistid) või nende kõrvalmõjud
- Dehidratsioon (vedelikupuudus) või madal veresuhkur
- Kerge peatrauma (ajupõrutuse) tagajärjed
- Rasked infektsioonid (nt kopsupõletik, neerupõletik, veremürgistus)
- Ajutrauma (peavigastus, ajupõrutus) või ajukahjustus
- Insult (ajuinfarkt) või ajukasvaja
- Meningiit või entsefaliit (aju- või seljaaju kestade põletik)
- Metaboolsed häired (nt maksa- või neerupuudulikkus, kõrge või madal veresuhkur)
- Neuroloogilised haigused (nt Alzheimeri tõbi, dementsus)
- Õhusaaste või mürgiste ainete sissehingamine (nt süsinikmonooksiid)
- Psühhiaatrilised haigused (skisofreenia, rasked depressioonihood) või ravimite kõrvaltoimed
Kui segitushäire on kerge (näiteks kurnatuse või kergema dehidratsiooni tõttu) ja puuduvad kiireloomulised hoiatusmärgid (vt jaotisest "Millal kiiresti arsti poole pöörduda?"), võib proovida järgmist: 1. Puhka ja võta piisavalt vedelikku (vesi, supp). 2. Kontrolli, kas võimalik põhjus on madal veresuhkur – söö midagi kerget (nt banaan, jogurt). 3. Välti alkoholi, uimasteid ja ravimeid, mis võivad segadust süvendada. 4. Loo rahulik keskkond, vähenda ärritusi (valgus, müra). 5. Jälgi olukorda – kui isiku seisund halveneb või ei parane, pöördu arsti poole. Oluline on meeles pidada, et segitushäire võib kiiresti areneda. Ärge jätke inimest üksi. Ärge andke talle toitu või vedelikku, kui ta on unine või neelamishäirega, et vältida lämbumist.
- Segitushäire tekkib järsult (mõne minuti või tunni jooksul).
- Isik on peaaegu või täielikult teadvusetu, teda on raske äratada.
- Segaduse kõrval esineb kõrge palavik (üle 39°C), krambid või kanged käed-jalad.
- Teadvuse muutustega kaasneb tugev peavalu, jäikus kaelas või valgustundlikkus (võib viidata meningiidile).
- On kahtlus peatraumast või pea vigastusest.
- Isikul on raskusi hingamisega või ta on sinakas (hapnikupuuduse märk).
- Esinevad rasked luupainajad või veritsus (näiteks isutus).
- Isik on vägivaldne või täiesti kontrollimatu, ohustab end või teisi.
- Segitushäire järk-järgult halveneb või ei parane mõne tunni jooksul.
- Isik on desorienteerunud – ei tea, kus ta on või mis päev on, ei tunne tuttavaid inimesi ära.
- Kaasnevad muud mured, nagu iiveldus, oksendamine, pearinglus või nägemishäired.
- Segitushäire tekib ravimite võtmise või uue ravimi alustamise järel.
- Isikul on teadaolev krooniline haigus (nt diabeet, maksahaigus) ja tema seisund muutub.