Neerude magnetresonantstomograafia (MRT)

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Neerude magnetresonantstomograafia (MRT) on mitteinvasiivne ja täpne kujutav meetod neerude ning nende ümbruse visuaalseks hindamiseks. See võimaldab detailselt näha neeru struktuuri, verevarustust ja ümbritsevaid kudesid, ilma et kasutataks ioniseerivat kiirgust. MRT-d kasutatakse nii kahtluste korral kui ka juba teadaolevate haiguste jälgimiseks.

Mis on neerude magnetresonantstomograafia?

Funktsioon

Anatomiliste struktuuride, nagu neerud, neerupealised, veresooned ja pehmete kudede, detailne kuvamine.
Põletikuliste, kasvajaliste, tsüstiliste ja verevalumite avastamine ja iseloomustamine.
Vereringe ja funktsionaalsete muutuste hindamine (nt kontrastainega MRT).
Operatsioonieelsete planeeringute ja teiste uuringute (nt biopsia) juhtimine.

Põhimõte

Uuring põhineb tuumamagnetresonantsi nähtusel – keha vesinikuaatomite tuumade reaktsioonil tugevale magnetväljale ja raadiolainetele.
Erinevad kuded neelavad ja eritavad energia erinevalt, luudes kõrge eraldusvõimega mustvalgeid või kontrastseid pilte.
See ei kasuta röntgenkiirgust ja loetakse enamiku patsientide jaoks ohutuks.

Kuidas uuring toimub?

Protseduur

Patsient asetatakse liuglauale, mis libistatakse MRT-aparaadi (toru) sisse.
Uuringu ajal on vaja lamada võimalikult liikumatult, et pildid oleksid selged.
Aparatuur teeb palju pildiseeriaid, mille ajal kuulub korduvat kopinat ja mürinat.
Patsiendile pakutakse tavaliselt kõrvatroppe või helisummutust.
Osadel juhtudel antakse veresoonte paremaks visualiseerimiseks kontrastainet käeveeni kaudu.
Uuring kestab tavaliselt 20 kuni 45 minutit.

Ettevalmistus

Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt nälgimist).
Tuleb eemaldada kõik metallesemed ja elektroonikaseadmed, sest need mõjutavad magnetvälja.
Tuleb teavitada arsti metallist implantaatidest (nt südamepeksik, liigeseimplantaadid), tetovaažidest ja rasedusest.
Kontrastainega uuringu puhul tuleb teavitada neerude talitluse probleemidest või kontrastaineallergiast.
Klaustrofoobiaga patsientidele võidakse soovitada rahustit.

Mida näitavad neerude MRT põhipatoloogilised leiud?

Kasvajalised muutused

Neerukasvajad (nt selgroogude ja pahaloomulised kasvajad nagu renal cell carcinoma).
Metastaasid teistest organitest neertesse.
Tsüstad (lihttsüstad, polütsüstilised neerud, komplekssed tsüstad).

Põletikulised ja infektsioosseisundid

Püelonefriit (neeru märgastiku põletik).
Neeruabsess.
Autoimmunnsed haigused, mis kahjustavad neerusid.

Verevarustuse ja veresoonte häired

Neeru arteri stenoos (ahenenud veresoon).
Neeruvene tromboos.
Infarktid või isheemia (verevarustuse puudulikkus).
Aneurüsmad või arteriovenoossed malformatsioonid.

Struktuursed anomaaliad ja traumad

Kaasasündinud anomaaliad (nt horseshoe kidney).
Trauma tagajärjed (rebendid, verevalumid, urinoom).
Ureteri obstruktsioon (kinnisjoon) ja hüdronefroos.

Muud muutused

Neerukivide ja nende asukoht.
Närvikahjustused (nt neeru närvikimpude kahjustus).
Transplantatsiooni järgsed tüsistused.

Indikatsioonid: millal tehakse neerude MRT?

Peamised meditsiinilised põhjused

Kahtlus pahaloomulises kasvajas (nt hematuria või kõhu katsel leitud moodustis).
Kasvaja iseloomustamine ja staadiumi määramine (enne ravi).
Uurimistöö seletamatu neerupuudulikkuse, kõrge vererõhu või püsiva kõhuvalu korral.
Kaasasündinud anomaaliate või korduvate kuseteede infektsioonide hindamine.
Trauma hindamine, kui teised meetodid on ebapiisavad.
Transplanteeritud neeru jälgimine tüsistuste kahtluse korral.

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida